Igor Taro: Putin tegi Kašpirovskit

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igor Taro
Igor Taro Foto: Raigo Pajula

Kui Vladimir Putin peaks mingil müstilisel põhjusel oma praegusest vene rahva alandliku teenri ametist priiks saama, ei ähvardaks teda kindlasti töötuks jäämine.

Vaatamata kesistele karjääritulemustele omal ajal luure operatiivtööl Ida-Saksamaal, on ta näidanud suurepärast annet hoopis uuel elualal – kollektiivses psühhoteraapias.



Võiks arvata, et seda kunsti peaks mõningal määral valdama iga riigijuht, kuid Putin on siiski omaette klass.



Tema suurusjärk on Fidel Castro suguste suurkujude panteonis, kes suudavad rahvast online-režiimis tundide viisi hullutada. Eilne «tagasihoidlik» üle neljatunnine maraton käiks ilmselt paljudele lääne demokraadi-tössikestele üle jõu.



Paljud üle 30-aastased suudavad ilmselt veel meenutada omaaegset Kesktelevisiooni staari Anatoli Kašpirovskit, kes 1989. aasta segaste tuulte pöörises tegi ringhäälingu vahendusel sarja psühhoteraapilisi sessioone Nõukogude kodanikele.



«Welcome back to 1980s!» võiks täitsa öelda, sest tänavuse otseliini suund oli peaasjalikult võetud kriisis kibeleva rahva rahustamisele ning selle viimisele poolunelevasse transsi.



Veel praeguste majandusraskuste koidikul lõi Vene meedias laineid majanduslehes Vedomosti ilmunud hüpoteetiline stsenaarium ühes monolinnas puhkevatest rahutustest, mis seejärel levivad praeguse võimuvertikaali jaoks surmava katkuna kõigepealt teistesse sarnastesse monolinnadesse ja seejärel üle terve maa.



Eile ei meenutatud loo autorit küll kordagi, kuid eranditult kõik otselülitused olid tehtud just niisuguste monolinnade monotehaste tsehhidest. Seetõttu umbes teisest otselülituse paigast alates muutus eilne otsesaade tüütuks, rohkete kordustega profülaktiliseks vaimseks pingutuseks.



Probleem on ju kõigil üks – muutunud majandusolukorras suurtööstusele vähenenud tellimuste hulk, võimalikud koondamised, sundpuhkused, väljamaksmata palgad ning ebakindlus tuleviku ees.



«Mida teha?» küsivad töölised. Ning peaminister laseb vastuseks lahti pika joru valitsuse tarvitusele võetavatest meetmetest, koos miljardite loetlemisega, mis mõeldud selle tööstusvaldkonna turgutamiseks, kuid mis küsimuste esitajateni ilmselt kunagi siiski ei jõua.



Vaevalt on Euroopas veel valitsusjuhte, kelle kompetentsi kuulub konkreetsete tehastele hankelepingute korraldamine, elamispindade jagamine Isamaasõja veteranidele, näärivana etendamine väikestele tüdrukutele (sedapuhku tuli Putinil anda lubadus kinkida ühe külakooli kõikidele õpilastele arvutid, sest praegu on neid ainult kolm) ja peaõnnitleja roll (üks Putini enda poolt internetist valitud küsimustest kõlas nii: «Mul on täna, 3. detsembril 55. sünnipäev. Kas saaksite mind selle puhul televiisori vahendusel õnnitleda?»).



Sellele riigijuhi tegutsemisviisile on Venemaal paari aasta eest isegi termin leiutatud – «käsirežiim».



Nii ongi Putin juba mitu aastat lahendanud «käsirežiimis» ülimalt efektiivselt lahendamatutena näivaid olukordi. Enamasti on piisanud tema kohaleilmumisest või vastutavate isikute nimede mainimisest.



Miks polnud sama asi võimalik ilma käe sekkumiseta, jääb mõistatuseks. Ehk on asi selles, et müstiline vene hing ei ihalda leiba ja tsirkust, vaid seda, et temaga räägitaks.



Kuulataks probleem ära, öeldaks paar sõna lohutuseks, ning tulemus pole isegi eriti oluline.



Kuigi Putini kujutlusvõime lõi eilse otseliini vaatajatele üsna roosasid tulevikupilte.



Kõik vajajad saavad riigilt tasuta või soodustingimustel elamispinnad, tööstust on peatselt tabamas uus majandustõus, Lada kaubamärgi all hakkavad konveierist varsti väljuma (mitte vaid hinna poolest) konkurentsivõimelised tarbesõidukid, Venemaa saab õiguse viia läbi 2018. aasta jalgpalli MMi, 2050. aastal jõuab pension 2,5-kordse pensionäri elatusmiinimumi tasemeni jne.



Tunda oli, et Putinile polnud eile ootamatuid küsimusi. Telemeeskond tunnistas mitmepäevast pingelist ettevalmistust otselülituspaikades ning päev enne stuudiopublikule korraldatud treeningut.



Kõik oli tuttav. Kõik varem läbimängitud. Kui tegelikku suhtlemist valijatega ei toimu, tuleb seda vähemalt imiteerida. Kas või selliste igavate, kuid väga õpetlike telelavastustega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles