Jüri Saar: kas Reformierakond kaotab Tartus võimu?

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu volikogu.
Tartu volikogu. Illustratsioon: Graafika: TPM

Nelja aasta eest oli kohalike valimiste põhiküsimus Tartus, kui palju Reformierakond 49-kohalises volikogus kohti kaotab. Kaotas kaks. Aga kas on põhjust arvata, et erakond nüüd võimult üldse kõrvale tõrjutakse, arutleb Tartu Postimehe reporter Jüri Saar.

Kohalike valimiste eel võib Tartus sõnastada mitmesuguseid intriige. Tuntud reformierakondlane ja endine Tartu abilinnapea Hannes Astok ühe intriigi just nii sõnastas: suur küsimus on, kas Reformierakond jätkab võimul või tõrjutakse kõrvale.

On neid, kes usuvad, et kohti kaotab erakond kindlasti veelgi, sest suviste küsitluste 20-protsendine toetusreiting on ikkagi niru võrreldes eelmiste valimiste pea kolmandiku häältega. Aga üks asi on küsitlused ja teine valimiskasti juures tehtud otsus.

Veel üks suur küsimus on, kas sotside hea reiting õnnestub konverteerida piisavaks hulgaks häälteks, et õigustada juba peetud arutelusid Tartu raekoja mehitamise üle. Suviste küsitlustulemuste järgi olid sotsid Tartus populaarseim erakond, toetus 23 protsenti.

Mõistagi on huvitav, mida suudavad kaks Tartus registreeritud valimisliitu, mis pakuvad nii alternatiivi erakondadele ja nende käitumismallidele kui paraku ka äratundmist. Valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik on tuntavalt Isamaa taustaga, mõelge või endisele haridusministrile ja nüüd taas Eesti Rahva Muuseumi direktorile Tõnis Lukasele ja isamaalisele näitlejale Merle Jäägerile, kes praeguses volikogus on veel IRLi ridades.

Valimisliit Vabakund aga tundub tuttavlik senistele roheliste toetajatele, nende ridades on eelmistel valimistel roheliste liider olnud Peep Mardiste. Nimekiri on siiski palju kirevam.

Ning muidugi on huvitav küsimus, kui palju tõmbab Isamaaline Tartu Kodanik hääli ära IRLilt.

Nende küsimuste vastused on omavahel seotud.

Keskerakond eesotsas Aadu Musta ja Aivar Riisaluga saavutab tõenäoliselt oma tavapärase tulemuse, mis on kaheksa-üheksa volikogukohta.

Neljale üksikkandidaadile ja hääbunud Rahvaliidu taustaga Konservatiivsele Rahvaerakonnale, aga ka vaid kahe kandidaadiga Vasakparteile on põhjust ennustada eelkõige osalemisrõõmu.

Politoloog Rein Toomla ütles eile hommikul, et temale tundub Reformierakonna positsioon Tartus paranenud olevat. Ühelt poolt seepärast, et nende nimekiri on kahtlemata tugev. Teisalt seepärast, et Isamaaline Tartu Kodanik on oma ridadesse saanud Lukase, kes tõmbab ära hääli sarnase ilmavaatega IRLilt. Ehk Lukase kandideerimine on vesi Reformierakonna veskile.

Lukase varasemate valimiste häältesaak lubab ennustada, et tema hääled võiksid vedada Isamaalise Tartu Kodaniku volikogusse. Arvatavalt jääb volikogusse pääsu tagav viie protsendi künnis umbes 2200 hääle juurde.

Kui kõik ülejäänud Tartu poliitilised jõud täiendasid oma valimisnimekirju viimse võimaluseni ja mõni veel eile pärastlõunalgi, siis Reformierakond esitas saja nimega nimekirja juba eelmisel nädalal.

Nimekirja esinumber on eelmistel kohalikel valimistel 6102 häält kogunud linnapea Urmas Kruuse, teine erukindral Ants Laaneots, kes lühemat aega on Tartu volikogu töös ka varem osalenud. Tegelikult ei salanud linnapea Urmas Kruuse, et nimekirjaga tehti tugevat tööd. Uus nimi tipus on näiteks ka A. Le Coqi õlletehase juht Tarmo Noop.

Kui eelmistel kohalikel valimistel võis Urmas Kruuset võtta veel kui naljameest Elvast, siis praeguseks on temast saanud taasiseseisvumisjärgse aja pikima ametiajaga Tartu linnapea. Tema eelmise korra häältesaak oli ligilähedane sellele, mille eelmisel korral kogus sotside kogu nimekiri.

Kruuse juhitud linnavalitsust on saatnud hulk skandaale. Linnapea oli nagu kana takus Tartu raudteejaama avamisega linnarahvale, aga see küsimus lahenes, kui koalitsioonist löödi 2011. aasta riigikogu valimiste järel minema Keskerakond ja Rahvaliit ning asemele sai IRL, kes on koalitsioonipartner siiani. Põhjalikult raputas linna haridusosakonna rahaskandaal: ametnikud ja koolijuhid varastasid laste tagant. Laineid lõi mitu majaehitusskandaali. Aga kas valija neid enam mäletab?

Aga küllap märkab valija, et ikka pole suudetud jagu saada lasteaiajärjekordadest, rahuldava tempoga remontida koole ja tänavaid, ning kriitilisemad hääled ei jäta mainimata, et hoolimata kaasamise jutust arvestab praegune linnavõim linnarahvaga vähem, kui võiks.

On ka saavutusi. On lisandunud lasteaiakohti, on avatud teaduskeskus Ahhaa, käib idaringtee ja uue, 400 meetri pikkuse silla ehitus.

Sotsid pingutasid kõvasti, et oma nimekirja sama pikaks kasvatada kui oravaparteil, kuid jõud rauges 88 nime juures. Väidetavalt küll mitte taotluslikult, aga mehi ja nais on sellest täpselt pooleks.

Sotside suurim häältekoguja on kahtlemata professor Marju Lauristin, kes veel kevadel võrdlemisi kindlas kõneviisis rääkis, et sügisel enam ei kandideeri.

Eelmise korra suurematest häältekogujatest ei ole enam Tartus kandideerimas Väätsa vallavanemat Jarno Lauri ega ametiühingujuhti Peep Petersoni. Tuntud nimesid, kelle abil võidule pürgida, on sotsidel justkui vähem.

Üks huvitav, aga mitte tähtsusetu detail on see, et kui Reformierakond on nimekirja etteotsa pannud eranditult n-ö kohalikud jõud, siis sotsidel on esimese kolme seas kaks riigikogu liikmest peibutusparti: need on linnapeakandidaadina esitletav Heljo Pikhof ja Kajar Lember.

See pingutus muidugi kahvatub IRLi nimekirja alguse ees, kus on kolm riigikogu liiget: Peeter Laurson, Margus Tsahkna ja Ene Ergma. Ja neljas on haridusminister Jaak Aaviksoo.

Kas see pole mitte kohaliku valija lollitamine, võiks küsida. Aga tuntud nimesid on IRLi nimekirjas veel palju, kasvõi professorid Peeter Tulviste, Toivo Maimets ja Mihhail Lotman. Aus on siin mainida, et ega Reformierakondki riigikogu liikmetele luuda näidanud, nende nimekirja lõpus on Margus Hanson ja Tarmo Leinatamm.

Kõnekas on, et mitme erakonna esindajad kurtsid, et raske on inimesi kandideerima meelitada. Olgu siinkohal meenutatud keskerakondlase Silver Kuusiku väljaütlemine, et eesmärk on volikogu koosseis, ülejäänu on boonus. Keskerakond läheb välja 53 nimega. Samasuguse lati oli seadnud Konservatiivne Rahvaerakond, nad said kokku 41 nime.

Peaks Reformierakond kohti kaotama või senist valimistulemust kordama, jääb ometigi küsimus, kas nad ka tegelikult opositsiooni saadetakse. Juba eelmiste valimiste eel olnuks see aritmeetiliselt võimalik. Ka nüüd oleks võimalik enamuskoalitsioon moodustada Reformierakonda kõrvale jättes. Kuid seni on teised erakonnad leppinud väikevenna staatusega koalitsioonides, kus taktikeppi lööb Reformierakond.

Tartu volikogusse pürib sel korral ühtekokku 439 kandidaati, mis on tublisti enam kui eelmise korra 363. Kandidaatide arv võib dokumentide kontrollimisel siiski veel väheneda. Tartu linna valimiskomisjon plaanib nõuetekohaselt üles seatud kandidaadid registreerida eeloleval reedel, 13. septembril.

Tartu valimiskomisjonil on aga kiiremas korras vaja lahendada küsimus, mida teha kolme kinnipeetavaga, kes on esindaja vahendusel kandidaadiks seatud. Tartu valimiskomisjoni esimees Jüri Mölder ütles, et lisaks vormistusprobleemidele saab nende kandideerimisel takistuseks, et Eesti seadused ei luba kinnipeetavatel kandideerida. Aga kindlasti saab selle üle kohtus vaielda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles