Osa soomlastest arvab, et firma juht Stephen Elop tuleb politseisse anda ja uurida, kas tema tegevus maailma ühe edukaima mobiiltelefonide tootja lammutamisel ja väärtusetuks muutmisel oli sihilik ja kuritegelik.
Henrik Roonemaa: Nokia otsib oma Nokiat
/nginx/o/2014/12/11/3600321t1h8753.jpg)
6. september 2013, 11:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuli ju Elop Nokiasse tööle just Microsoftist ja nüüd on küsimus, kas ta püüdis igati Nokiat jalule tõsta või tegutses Microsofti spioonina, kelle salajane eesmärk oligi Nokia väärtus võimalikult madalaks viia, et Microsoft saaks selle lõpuks odavalt ära osta.
Peale küsimuse, miks Microsoft ostis, on ju võimalik küsida, miks Nokia müüs. Muidugi oli Nokia mobiilitootmisest alles üsna kõhetu vari sellest, mis ta veel mõni aasta tagasi oli. Nokias oli viimaste aastate jooksul mitu juhtkonnavahetust, strateegiamuutusi, palju näpuga näitamist, süüdistamist ja ebakindlust, mille tagajärjel on firmast hulk häid inimesi lahkunud.
Microsoft Windows, mida Nokia viimastel aastatel oma telefonides kasutas, on Apple’i ja Google’i tarkvarast endiselt mitme pika sammu võrra maas ning kusagilt ka ei paista, et see olukord lähiajal kardinaalselt muutuks. Üks variant on kahtlemata see, et Elop oligi spioon ja Microsoft sai osta Nokia mobiiliüksuse koos 32 000 töötajaga, koos kogu disaini-, tootmis- ja müügiketiga odavamalt, kui nad mõni aasta tagasi Skype’i eest maksid.
Teine variant on, et soomlased vajutasid lihtsalt resetti. Võib-olla jõudsid nad järeldusele, et poolsurnud hobuse edasi vedamine on täiesti perspektiivitu. Võib-olla otsustasid nad, et mobiiltelefonide tootmises polegi enam mõtet olla, sest raha ei voola vabrikutesse, kus telefone tehakse, vaid Ränioru kontoritesse, kus tarkvara ja teenuseid välja mõeldakse. Ka Panasonic teatas muide sel nädalal, et nemad enam mobiiltelefone ei tee, sest pole mõtet. Samsung on tootjate hulgas kasumlik erand.
Muidugi tegi Nokia viimastel aastatel mobiiliäris ridamisi valusaid ja kalleid vigu ning valdavalt olid nad oma allakäigus ise süüdi, aga mis sellest enam. Hea nõuanne ütleb, et kui oled auku sattunud, siis esimese asjana lõpeta kaevamine, ja on täiesti võimalik, et nad just seda nüüd tegidki.
Microsoft sai tagasi oma Elopi ja oma Windowsi, mis Nokiale mingit edu ei toonud, ning terve hulga muutustest väsinud ja ehk ka tuleviku ees hirmul inimesi. Kuidas nad sellest kõigest nüüd mobiilituru liidripositsiooni välja võluvad, on edaspidi puhtalt nende mure.
Nokia ja Microsofti tehingu juures tuleb tähele panna ka seda, mida ei müüdud. Ei müüdud Nokia ülimalt väärtuslikke patente, vaid litsentseeriti need Microsoftile kümneks aastaks.
Ei müüdud Nokia nime – Microsoft tohib seda kasutada ainult odavate, mittenutitelefonide peal, mis lähemate aastate jooksul turult niikuinii kaovad. Nutitelefonidele ei tohi Microsoft Nokia kirja peale panna, küll aga võib seda varsti teha Nokia ise – leping ütleb, et 2015. aasta lõpuni ei või Nokia mobiilseadmeid toota, pärast seda pole aga enam mingeid piiranguid.
Nokiale jäid alles võrguseadmete tootmine, kaardiäri Here Maps ja tulevikutehnoloogiate uurimisega tegelev üksus. Ja veel: viimase aja silmapaistvate telefonide taga olnud andekas peadisainer Markko Ahtisaari teatas, et tema Microsofti üle ei lähe, vaid hoopis lahkub ametist.
Seega pole üldse võimatu, et lisaks Eestile hakkab oma Nokiat otsima ka Nokia ise. Neil on selleks nüüd ligi 5,5 miljardit eurot, väiksem, aga õnnelikum ja kasumlik firma ning loodetavasti viimaste aastate jooksul põnevaid avastusi teinud arenduskeskus. Võib-olla me näeme 1. jaanuaril 2016, milline on soomlaste arvates tulevik.