Erkki Koort: aktiivsest agitatsioonist valimispäeval

Erkki Koort
, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erkki Koort.
Erkki Koort. Foto: Siseministeerium

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort meenutab, et valija mõjutamine ühe või teise erakonna kasuks või kahjuks on valimiste päeval keelatud.

Eesti on oma korralduselt demokraatlik vabariik, kus viiakse läbi vabu valimisi, millel osalemine on kodaniku kohus ning valimisel inimese mõjutamine otsuse tegemiseks ei ole mitte ainult taunitav, vaid ka kriminaalkorras karistatav.

Kehtiv karistusseadustik (§ 168) ning kohaliku omavalitsus volikogu valimise seadus (§ 6) peab aktiivset agitatsiooni valimise päeval väärteoks, mille eest võib karistada rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga. Lisaks on valija kaitseks seadusandja kehtestanud, et igasugune agitatsioon on keelatud hääletamisruumis ja ka ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi.

Otteri juhtum

Eelnimetatud seaduste sisu ja mõtte tõlgenduse näiteks võib tuua riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.03.2008 a otsuse (3-1-1-2-08) Arne Otteri väärteoasjas. Otterit karistati Lõuna politseiprefektuuri 1.mai 2007. aasta otsusega KarS §168 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni) Riigikogu valimise päeval 4. märtsil 2007. aastal aktiivse agitatsiooniga tegelemise eest.

Nimelt sõidutas ta autoga valimisjaoskonna juurde isiku, kellele tegi sõidu ajal ettepaneku hääletada konkreetse erakonna poolt. Politsei otsuse kohaselt on tegevuse puhul, millega valimise päeval püütakse valijat vahetult enne hääletamist mõjutada hääletama konkreetse kandidaadi või erakonna poolt, tegemist aktiivse agitatsiooniga.

Tartu maakohus jättis Otteri kaitsja kaebuse rahuldamata ja politsei otsuse muutmata. Maakohus leidis, et aktiivne agitatsioon on tegevus, mille eesmärgiks on kedagi mõjutada kindla erakonna, kandidaadi, huvigrupi või idee poolt hääletama.

Aktiivne või passiivne

Riigikohus, lahendades esmalt menetlusõiguse küsimused, leidis, et juhtumi lahendamisel on määrav tähtsus mõiste «aktiivne agitatsioon» tähendusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis: «Kuivõrd valimisi reguleerivad seadused seda mõistet ei sisusta, tuleb lähtuda agitatsiooni mõiste üldkeelelisest tähendusest. Õigekeelsuse sõnaraamatu kohaselt on agitatsioon rahva (poliitiline) mõjustamine, kihutustöö, veenmine, selgitustöö.»

Aktiivset ja passiivset agitatsiooni aitab eristada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu seletuskiri, mis ütleb, et eelnõu kohaselt lubatakse passiivset agitatsiooni nagu teated, plakatid, sildid jms reklaam ka valimispäeval. See tähendab, et passiivse agitatsiooni all tuleks mõista plakatite või mis tahes meediumi abil toimuvat agitatsiooni ning aktiivne agitatsioon on see, mis nõuab isiku aktiivset tegevust.

Üsna üllatuslikult leiab aga riigikohus seejärel, et kuivõrd agitatsiooni mõiste tavasisu on suunatud enam kui ühele isikule nagu ka passiivne agitatsioon, siis eeldab ka aktiivne agitatsioon pöördumist enam kui ühe isiku poole. Riigikohus otsustaski, et kuna Otter pöördus vaid ühe isiku poole, ei vasta talle süükspandav tegu KarS § 168 tunnustele ja tema suhtes menetlus lõpetati.

Ühte võib

See põhimõte kehtib tänaseni. Kui politseile laekub teade ühe isiku mõjutamise kohta, siis tuginedes riigikohtu lahendile, politsei väärteomenetlust ei alusta. Siit kerkib aga küsimus: milline on siiski olnud seadusandja tegelik tahe ja mõte kui ta kehtestas reegli, et aktiivset agitatsiooni valimispäeval ei tehta ehk kokkuvõttes - millise eesmärgiga selline keeld kehtestati?

Vastuse annab ilmselt põhiseadus, mis sätestab, et kohaliku omavalituse volikogud valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks (§156). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et valimiste vabaduse mõiste sisaldab endas nii valimistel osalemise kui ka valiku tegemise vabadust.

Riigil on siin kohustus hoiduda valimisvabadusse sekkumisest ning kohustus tagada valija kaitse tema valikut mõjutada püüdvate isikute eest. Selleks peab riik looma vajalikud eeldused vaba hääletamise läbiviimiseks ning kaitsma valijat mõjutuste eest, mis takistavad tal oma häält soovitud viisil anda või andmata jätta (01.09.2005 otsus 3-4-1-13-05).

Teata rikkumisest

Seega, valija kaitseks on riik kehtestanud reegli ( kommenteeritav KarS §168), et vähemalt valimiste päeval ei tohi valijat tema valikutes aktiivselt mõjutada. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on aktiivne agitatsioon aga mitme valija valikute mõjutamine, põhiseaduslikkuse järelevalve komisjoni arvates peab riik kaitsma aga ka üksiku valija valimisvabadusi. Kuidas sellesse siis suhtuma peaks?

Kokkuvõttes ei jää ilmselt muud üle kui lähtuda tervest talupoja mõistusest. Valija jaoks ei ole ju oluline kas teda mõjustatakse aktiivselt või passiivselt. Oluline on, et ta saaks anda oma hääle vähemalt valimiste päeval oma valiku kasuks igasugusest poliitilisest kallutamisest ja kavaldamisest võimalikult vabalt.

Riigikohus on oma kohtulahendiga andnud piirid aktiivse ja passiivse agitatsiooni mõistele ja politsei püüab sellest ka oma menetluspraktikas lähtuda, kuid reaalsuses tuleks siiski lähtuda oma sisemisest õigluse ja headuse tunnetusest ning heast tavast.

Demokraatlik riik ei saa lubada häälteostmise toimumist ja valijate mõjutamist. Seega, kui teie valikut valimispäeval kellegi poolt mõjutatakse või püütakse mõjutada, andke sellest politseile julgelt teada. Kui juhtumeid on mitmeid saab ka politsei paremini otsuseid teha ja kujuneb ka kohtupraktika.

Loodetavad muutused

Loodetavasti teeb seadusandja pärast valimisi valijate kaitseks ka kiired korrektiivid valimisseadustesse ning karistusseadustikku, täpsustades seni segadust tekitavatele mõistetele nagu poliitiline välireklaam, püsiv elukoht ning aktiivne ja passiivne agitatsioon.

järjekindlalt, kui jätkub poliitikute piiripealne balansseerimine seal, kus JOKK situatsioon seda võimaldab. Samuti muutub siis küsitavaks riigi poolne valija kaitseks suunatud tegevus, sest iga kohtus kaotatud kaasus läheb riigile maksma suuri summasid. Selge on see, et niisuguses olukorras on kaotajaks segaduses ja võimust võõrduv rahvas ning Eestimaa tervikuna. Kes sellest aga võidab?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles