Argo Ideon: seitse valimishetke

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Argo Ideon
Argo Ideon Foto: Pm

Argo Ideon jälgis maakonnalehtede kolleegide kirjutisi ja leidis mitmeid nüansse, mille poolest poliitikute toimetamised maakondades sarnanevad või üksteisele risti vastu on.

Septembrist alates on Postimees arvamuskülgedel avaldanud sarja kohalike lehtede ajakirjanike vaatlusi maakondade ja valdade valimiseelsest seisust. Neist lugudest jäid sõelale mõned olulised tõdemused, mis ilmestavad 2009. aasta sügise Eestit.



On näha, et tänavustel omavalitsuste valimistel teevad tihti ilma värvikad persoonid, ent nende kapis kolisevad luukered on pigem ebamääraselt hallid ja harva õnnestub neid välja tirida. Linnades oodatakse huviga, kas senine võim mängitakse ümber.



Samas on mõnes väikevallas ka praeguste juhtide jätkamine sajaprotsendiliselt ette teada. Lisaks on kampaaniad toonud kaasa hulga koomilisi seiku.



1. Paljudes omavalitsustes valitseb rahapuudus või kartus sellesse sattuda.


Pärnu lõpetab tänavu aasta kuni 70 miljoni kroonise eelarveauguga. Haapsalus tilgub raha eelarvesse vaevaliselt nagu hangunud mesi lusikalt, samas on algatatud suuri ehitusprojekte. Viljandis oli selle aasta algul jäänud pangaarvele mullusest 30 miljonit krooni, aga uude aastasse minnakse üsna tühjade kätega.



Jõgevamaalt on kuulda populistlikke valimislubadusi, ehkki pole teada, kas omavalitsuste kõhnuke rahakott neid täita võimaldab. Põlvamaal on valijaid pahandanud vallavolinike nuumamine majanduskriisi ajal ning mõne vallajuhi-ametniku ligi 20 000 kroonini ulatuvad palgad. Võrumaal leiab tuntud kohalik juht aga, et kuigi praegu on käes raske aeg, on omavalitsused näinud veelgi raskemaid.



Ka Postimees on tänavu korduvalt kirjutanud kohalike eelarvete halvenenud seisust. Võib põhjendatult karta, et võimulolijad hoiavad osa halvemaid uudiseid veel kinni, et need ei tuleks avalikuks valimiste eel.



2. Ootused valimistele erinevad suuresti ja sõltuvad paigast.


Mõnel pool oodatakse pikisilmi võimuvahetust, teisal jälle loodetakse stabiilsust. Kõlab ka hoopistükkis kurtmist, et inimesed on apaatsed ja ükskõiksed, sest ega midagi ju nagunii ei muutu.



Näiteks Kuressaares on kohalikud valimised alati võitnud Reformierakond, aga seekord võib rikkaks saada ükskõik, kelle võidule panustades. Otepää on harjunud võimuvahetustega, mis panevad õhu liikuma – nii vahelduvad ka prioriteedid. «Üks lubab, teine keelab, kolmas sarjab,» sõnastab selle Valgamaa leht. Kõik lubavad midagi ja võimule saades on sunnitud tegutsema.



Kohtla-Järvel on vastupidi, keskerakondlaste ainuvõimu taustal on volikogu linnajuhtide kuulekas kummitempel, leiab Ida-Viru lehe Põhjarannik tegevtoimetaja Erik Gamzejev. Jõgevamaal jälle tundvat osa inimesi end pidevalt tõrjutuna – nad ei haaku kuidagiviisi võimulolijate soovide ja püüdlustega.



Iseloomulik on ka see, et riigi pealesurutud ja paljuräägitud haldusreform on tõusnud oluliseks kohalike valimiste küsimuseks vaid vähestes piirkondades. Enamik Postimehes olukorda kirjeldanud kohalikke ajakirjanikke seda teemat ei puudutanudki.



3. Väikestes kohtades on inimeste omavaheline läbisaamine parteipiletist tähtsam.


Nagu kirjutab Pärnu Postimehe peatoimetaja Hannes Kuusma: «Ühisest maailmavaatest või laiemast eesmärgist pole mingit kasu, kui seltskondade liidriks olevate meeste või naiste egod ühte tuppa ära ei mahu.»



Rakverest saame teada, et Lääne-Viru pealinnas on tähtsad pigem isikutevahelised suhted, mitte erakondlik kuuluvus. Saaremaal on erakonnastumise tase väljaspool Kuressaaret üldse madal. Viljandis ei leia kohalikud võimutegelased kuidagi sellist ühist vaenlast nagu suurel osal Tallinna või Pärnu poliitikutel.



4. Võimulolijate ja muidu aktiivsete tegelaste kohta levib kõiksugu jutte, aga tõestada õnnestub vähe. Isegi kui on midagi tõestatud, siis kohapealsed suhted on liiga tähtsad, et neid ohvriks tuua.



Haapsalus tundub, et kahtlaseks nimetatud tegude vari on kord hele-, kord tumehall. Rakverest kuuldub, et linnapea paar luukeret võivad tekitada mõningast ebamugavust. Põlvamaal on ringelnud kuulujutte salaprotokollidest, millega olla määratud, milliseid hüvesid koostöö eest üks või teine vallavõimude pool peab saama.



Mikitamäel tekitas kohaliku poliitilise tormi valvuri töökoha loomine hooldekodus vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjoni ettepanekul, kusjuures selle töökoha sai sama komisjoni esimees.



Viljandis sai finantsdistsipliini rikkunud opositsioonipoliitik ainsa nuhtlusena linnapealt volikogus kurjustada. Järva Teataja ajakirjanik Tiit Reinberg märgib aga Türi kohta tabavalt: «Pori küll juba lendab, aga kas sellega ikka vastast tabatakse või jäävad ainult loopija käed mustaks.»



5. Tavapäratuid ja säravaid isiksusi ei ole kohalikus poliitikas ülearu ning seetõttu paistavad värvikad kujud ülejäänute taustal hästi silma.



Haapsalu tipptegijatest on üks daam, mitte lihtsalt naine, lisaks veel silmapaistvalt aus. Teine laulab nagu noor jumal ja mängib pilli, kolmas sõidab ringi lahtise villisega, kiilas peanupp päikese käes uhkelt säramas. Tartust kostab samal ajal kahetsust, et praegune linnapea ei pruugi enam olla samast klassist Andrus Ansipi ja Laine Jänesega, kes saavutasid kahtedel viimastel kohalikel valimistel ülekaaluka võidu. Kiputakse isegi kahtlema, kui palju võiks olla neid tartlasi, kes istuva linnapea nägupidi tänaval ära tunneksid.



Rakveres kohtub linnapeale kinda heitnud tuntud telestaar oma valijatega laupäeva öösiti kohalikus popis kõrtsis, kus teda ümbritsevad nokastanud austajad. Linnapea on aga endine punkar, kes ikka veel aeg-ajalt esineb ansambli Süütu Vanaema ridades. Ida-Virus möllab jõukas ärimees Nikolai Ossipenko, kellel on isegi omad propagandakanalid.



Pärnus muretsevad jälle inimesed, et kui enne ei tuntud nende linnapead väljaspool Pärnut kuigi paljud, siis nüüd on linnapea tuntus juba liiga suur, ning seda kummaliste asjade tõttu.



6. Maine kaotanud kaubamärgid pistetakse valimistel varju ja üritatakse välja tulla värskema sildi all.



Eelkõige puudutab see Rahvaliitu, mille nimekirjade arv on vähenenud, samas kui suur osa partei kohalikke tegijaid soovib ikkagi jätkata. Jõgevamaal otsustasid rahvaliitlased ise valimisliitudesse minna, sest erakonna nime seostatakse suuresti Villu Reiljani ja temaga seotud pikaleveninud kohtuasjaga. Võrumaal on Rahvaliit parteina tagasi tõmbunud ega ole hulgas valdades enam oma nime all väljas. Endine võrulasest rahandusminister ja rahvaliitlane Aivar Sõerd Võru linnapeaks kandideerima ei nõustunud.



Ka Türil oli selge, et Rahvaliidu nimega pole edu loota, ning sündis hoopis suures osas rahvaliitlastest koosnev valimisliit Sotsiaaldemokraatlik Valik.



Valimisliitude võimalik keelustamine oli suur teema enne 2005. aasta kohalikke valimisi, 2009. aasta valimised märgivad pigem nende naasmist partokraatia taunimise laineharjal.



7. Kuidas muidu nalja saab, kui ise ei tee?


Kui kandidaadid rahvale huumorit ei paku, leiab rahvas ise, mille üle irvitada.



Rahvaliit lubas Tartus ehitada Toomemäele oravate (vrd Reformierakonna) varjupaiga. Haapsalu linnapea Ingrid Danilov parodeeris oma peakonkurenti, Reformierakonna «mudakuningat» Urmas Suklest, sõites viimase kombel ringi lahtises autos, kõrval koeramaskiga tegelane – Suklese hundikoera analoog.



Reformierakond korraldas Rakvere Vallimäel võsakoristamise talgud, ilmse torkena Keskerakonna linnapeakandidaadi Peeter Võsa pihta.



Valga linnapea kandidaat Heimar Lenk avaldas erakonna kohalikus väljaandes udujutu, et kohalik ööklubi olla suletud külastajate puudumise tõttu. «Ei julge mõeldagi, et iidne Euroopa linn peaks edaspidi ilma eksootilise klubi ja poolpaljaste tütarlasteta läbi ajama,» vabandanud Lenk hiljem. Paides lavastati lastenäidendi «Kardemoni linna röövlid» ainetel tükk «Paideloni linna röövlid». Kandvas tädi Sohvi rollis astus üles linnapea Kersti Sarapuu.­



Samal teemal


•    «Ida-Viru linnades tugevneb Keskerakonna võimumonopol», Erik Gamzejev,


PM 15.10


•    «Paideloni röövlid haaravad Paides võimu», Tiit Reinberg, PM 13.10


•    «Hundita mets keset Mulgimaad»,


Marko Suurmägi, PM 9.10


•    «Armastusest ja energiast, ja mitte ainult», Kalev Annom, PM 8.10


•    «Üsna vaikne valimisvõitlus», Mehis Tulk, «Kuressaares kindlat võiduhobust ei ole», Raul Vinni, PM 7.10


•    «Seto sõlg tormituultes», Igor Taro,


PM 2.10


•    «Rohkem kringlimehi Valgamaale», Sven Andreson, «Otepää pisaraid ei usu», Ülle Kübarsepp, PM 30.09


•    «Jõgevamaa: Rahvaliit taandub oma kantsis valimisliitudesse», Helve Laasik,


PM 24.09


•    «Võsalõikus Rakveres. Kus siis veel!»,


Aarne Mäe, PM 22.09


•    «Kas Tartu oravatel läheb varjupaika tarvis?», Jüri Saar, PM 18.09


•    «Haapsalu volikogu kolm grimassi»,


Ivar Soopan, PM 16.09


•    «Poliitiline jaanuaritorm sügiseses


Pärnus», Hannes Kuusma, PM 10.09

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles