Teisipäeval avaldatud globaalse konkurentsivõime raportist selgub, et veel aasta eest uute Euroopa Liidu riikide seas kõige konkurentsivõimelisema majanduse tiitlit hoidnud Eesti on oma positsiooni kaotanud. Võrreldes eelmise aastaga liikus Eesti üldtabelis kolm kohta tahapoole ning asub riikide pingereas 35. kohal.
Põhjuseid võib siin nimetada kaks: eelarvedefitsiit ning meie endi arusaam Eestist kui tehnoloogiliselt hästiarenenud riigist, mis ei vasta kõigis nüanssides tegelikkusele.
Iseenesest ei peaks Eesti väike langus muretsema panema. Majanduskriisi tingimustes, mis räsis rängasti Balti riike, on see ootuspärane. Läti ja Leedu kukkusid meiega võrreldes hoopis järsemalt ja valusamalt – Läti langes aastaga 14 koha võrra ja hoiab konkurentsivõime edetabelis 68. kohta, Leedu üheksa koha võrra ja asub praegu 53. positsioonil.
Üks languse põhjustest – eelarvedefitsiit – on praeguses majandusolukorras paratamatu. Kui riik tõmbab püksirihma koomale, tuleb sama teha kõigis valdkondades.
Teine on aga lugu Eesti enesehinnanguga tehnoloogilisele suutlikkusele. Praegu on meie võimekus selgelt ülehinnatud. Eesti tehnoloogilise võimekuse müüt on tingitud sellest, et meil on üsna hästi arenenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine, näiteks riigi pakutavad e-teenused. Samas loome suurema osa oma rahvuslikust rikkusest teistes riikides välja töötatud tehnoloogiatega, Eesti ise arendamisega eriti ei tegele ning uusi tooteid sellest vallast meil muule maailmale eriti pakkuda ei ole.
Sama tõdes ka majandusekspert Heido Vitsur – kuigi me peame end kõvaks tehnoloogiariigiks, pole meil selles vallas midagi ette näidata. Muu hulgas kinnitab seda ka meie väliskaubandusbilansi puudujääk.
Tähelepanuväärne on tänavuse konkurentsivõime edetabeli puhul see, et sellesama kriisi tingimustes on mõned riigid (nagu Tšehhi ja Küpros) suutnud redelil hoopis ülespoole ronida. Need riigid edestavad Eestit tegurite poolest, kus Eesti konkurentsivõime on selgelt nõrgem.
Teisisõnu – Eesti kui arenenud tehnoloogiariigi müüt on meie arengule takistuseks saanud. Omanikku vahetanud Skype on Eesti seni suurim sellesuunaline saavutus. Sarnaste uute ettevõtete sündimise ja arenemise hoogustamiseks oleks kõige parem pinnas teadus- ja arenduskeskused, tehnoloogiapargid.
Seega sisaldub konkurentsivõime edetabelis otsene sõnum: Eesti peab senisest enam panustama uute tehnoloogiate arendamisse ning arenduskeskuste-tehnoparkide toetamisse.