Toomas Sildam: Tühi piir

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Sildam
Toomas Sildam Foto: Postimees.ee

Eesti idapiir on kaitstud moodsa tehnika, mitte inimestega. Seetõttu võivad kordonid muutuda tühjadeks kummitusmajadeks, maasturid jääda garaaži ja kaatrid kai äärde, sest idapiiril on puudu iga teine piirivalvur ning nende arv väheneb järjest, hoiatab Postimehe ajakirjanik Toomas Sildam.

Uued maasturid, kiired kaatrid, radarid, äsjavalminud või alles kerkivad kordonid, nutikad jälgimisseadmed nn sammupüüdjatest soojuskaamerateni – Eesti idapiir, mis eraldab idast ka Euroopa Liitu ja NATOt, on kindlalt kaitstud.

Kaitstud asjadega, mitte inimestega. Kordonid võivad muutuda tühjadeks kummitusmajadeks, maasturid jääda garaaži ja kaatrid kai äärde, sest idapiiril on puudu iga teine piirivalvur ning nende arv väheneb järjest. Madal tasu (piirivalvekooli lõpetanud noor mees saab palka 4000–4400 krooni kätte ja kordoni ülem vaid kaks korda rohkem) ning ebaselgus, kas kaitsejõududest väljaviimise järel jätkub senine võimalus varem pensionile jääda ja tavapärasest kõrgemat pensioni saada.

Need on peamised põhjused, miks mullu lahkus töölt 205 kutselist piirivalvurit ning piirivalvurite arv langes esimest korda sel sajandil alla 2000. Aasta alguses oli neid 1899. Praegu veelgi vähem.

Euroliidu antud üle 700 miljoni krooni muudab Schengeni õigusruumiga ühineda sooviva Eesti piirivalve tehniliselt väga heaks, aga ei anna piirile juurde ühtegi meest.

Muidugi võib öelda, et las piirivalve viib idapiirile, mille tõhus kontroll on tähtsaim ülesanne, lisamehi Valga või Lääne piirkonnast, mis muutuvad euroliidu sisepiiriks. Esiteks polegi seal enam eriti vabaks jäänud mehi ja teiseks on keeruline, kui Hiiumaalt või Häädemeestelt pärit piirivalvur peaks hakkama oma bensiiniga sõitma tööle Vasknarva või Värska kordonisse.

Tehniliselt üliheas korras, kuid valvuritega auklikult kaetud idapiir võib saada meie Schengeni eduraporti tumedaks leheküljeks ning probleemiks, mille lahendamist Euroopa liitlased meilt nõuavad ja hiljem küsivad, kas mehi idapiirile on juurde saadud.

Lõunast ja idast ründava illegaalse immigratsiooniga vastamisi seisev euroliit – seega ka Eesti kui üks ühenduse liige – vajab tugevaid välispiire ega saa siin järeleandlik olla.

Peaminister Andrus Ansip tõotab piirivalvurite palgataset «oluliselt parandada» ja lubab neile ka uut piirivalveteenistuse seadust, mis jätab alles sotsiaalsed tagatised. Keskmine palk peaks piirivalves tõusma üle 11 protsendi ja kerkima 11 640 kroonini. Kuid see on keskmine palk, mille arvutamistehtesse on segatud nii juhtkonna kui ka tavapiirivalvurite töötasud.

Siseministeeriumi ees seisab keeruline ülesanne: kuidas jagada vähest lisaraha nii, et seni kõige väiksemapalgalistel piirivalvuritel ei tõuseks palk mitte 11, vaid näiteks 60 protsenti, ametiredeli keskmistel pulkadel 30 ja veidi kõrgemal 10 protsenti, aga päris tipus jääks tasu samaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles