Kuigi Afganistani presidendivalimised toimuvad alles tuleval nädalal, võib neid ameeriklaste seisukohast vaadates pidada juba teatud mõttes õnnestunuks. Sest viimasel poolaastal toimunule tagasi vaadates näib, et mullu üsna tulutult manitsemistega teisi liitlasi Afganistani tõsisemalt panustama kutsunud Washington otsustas tänavu seada peenema peibutuspardi.
Valimiste turvamise. Ja see aitas tõmmata USA vägede juurdeviimise kampaaniaga kaasa ka mõned Afganistani sõjalisse abistamisse ettevaatlikumalt ja tsiviilülesehitusse kokkuhoidlikumalt suhtuvad riigid.
Üleskutse saata lisaüksusi 20. augustil toimuvaid Afganistani presidendivalimisi turvama esitati selle aasta alguses. Ja NATO aprillikuisel tippkohtumisel Strasbourgis hakkas tõotusi juba tulema.
Üsna pea pärast Strasbourgi aga teatas USA, et tegelikult võiksid need, kes suveks vägesid juurde saata lubasid, kasvanud kontingendi püsivalt Afganistani jätta. Nagu teevad seda ameeriklased ise. Eesti sellele palvele lihtsalt juba elavjõu nappusel vist vastu ei tule, küll aga tõenäoliselt mõned teised. Näiteks esialgu vaid suviseks lisajõuks sadu mehi saata lubanud Hispaania olevat juba pikemalt jätkamiseks jah-sõna andmas.
Kahtlemata lihtsustab suuremate numbritega jätkamise kasuks otsustamist see, et ajutiselt ei toimetata juurde ju mitte ainult elavjõudu. Vaid ka kõikvõimalikku «kõvavara» – alates helikopteritest ja soomukitest ning lõpetades telkide ja tualettidega –, sest lisasõdurid peavad ju ka ringi liikuma, ööbima ja kusagil oma ihu kergendama. Mis tähendab, et infrastruktuur suurendatud kontingendile on juba valmis.
Poliitilises plaanis kulgeb aga juba suurenenud sõdurite arvu samaks jätmine ilmselt nii riigimeeste kui avalikkuse jaoks märksa valutumalt, kui niisama tühjalt kohalt vägede arvu suurendamine. Lisaks on näiteks Saksamaa vabanenud küsimusest, kas nende üksused ikka võivad otseses sõjategevuses osaleda – valimised ja suurenenud surve mässulistele on igasuguse debatita nende teenistuspiirkonnaks olevasse rahulikumasse piirkonda sel suvel sõja kätte toonud.
Ka tuleks rõhutada, et NATO sõdurite ülesandeks pole tegelikult valimisjaoskondade valvamine. Seda teeb Afganistani politsei. Juhul, kui nood hätta jäävad, kutsutakse esmajärjekorras toeks Afganistani armee. Vaid eriti raskel juhul tulevad appi rahvusvahelised sõdurid. Eesti sõdurid Helmandis näiteks osalevad nii Briti kui USA väejuhatuse all hoopiski pealetungis, mille eesmärgiks on kihutada taliibid välja kohtadest, kus nad seni erilise segamiseta õilmitseda on saanud.
Arvestades, et kõik on retoorikas kogu aeg Afganistani tähtsusest rääkinud, ei saa ju ameeriklastele pahaks panna, et nad sunnivad nüüd ka teisi peale enda sõnu tegudega kinnitama.