Juhtkiri: toetada tuleb tööd, mitte äraelamist

Vähesed võivad praeguses Eestis öelda, et neil pole mingit muret lähema tuleviku pärast.

Üks päevakohasemaid ja valusamaid probleeme on tööpuuduse kasv. Ühelt poolt arvud ja statistika, teiselt poolt tuleb protsentide taga näha inimest oma konkreetsete muredega, mida sageli peab jagama ka perekond. Miks on Eestis töötute olukord nii terav probleem? Vastust sellele ei anna üksnes üha kasvavad arvud – registreeritud töötuid oli 9. juulil üle 68 000 ehk kümnendik tööjõust, tegelik töötuse määr aga märgatavalt suurem.

Kindlasti on üks osa vastusest ka paljuütlev pilt, mis avaneb värskest Eurostati võrdlusest. See näitab, et Eesti ühiskond on seni üritanud tööturu probleemidega hakkama saada üliodavalt. Kui kaitsekulude eesmärk kaks protsenti SKTst on kõigil uudiseid jälgivail lugejail ammu pähe kulunud, siis töötutoetustele võib rahulikult kulutada vaid 0,10 protsenti SKTst ning kõigile tööturumeetmeile 0,15 protsenti SKTst (2007. aasta andmed). Samal ajal on märksa rikkamates Euroopa riikides nende kulude osakaal kogutoodangus üle kümne korra suurem.

Eesti töötuskindlustuse süsteem on võrreldes Prantsusmaa või Taani heldete toetuste ja hüvitistega alles noor. See jõudis vaevalt käivituda ja toimima hakata, kui saabus praegune kriis ning juba riigikogus heakskiidetud plaanile töötute toimetulekut parandada said osaks rängad kärped.

Seega ei ole lähiajal oodata, et Eesti töötutoetused läheneksid jõuka Lääne-Euroopa tasemele. Samuti ei ole võimalik huvilistel kolida homme Pariisi või Kopenhaagenisse, et seal asuda töötu abirahast hästi elama. Kõikjal on nõutav eelnev tööstaaž, kindlustusmaksete maksmine jne. «Sotsiaalturism» saab ka moraalse halvakspanu osaliseks.

Euroopa riikide töötutoetuste süsteemide võrdlusest maksab järeldada pigem muud. Kuna Eestis ei ole sellised kulukad süsteemid lähiajal nagunii jõukohased, tuleb jõupingutused rakendada töökohtade säilitamiseks ja uute loomiseks. Eesti riik ega töötukassa pole võimelised maksma töötule neli aastat 83 protsenti palgast nagu Taanis.

Samas võib tunda heameelt, et meil on siiski töötukassa süsteem olemas ja hoolimata raskustest ka toimib. Näiteks Euroopa suurriigis Poolas on seni hakkama saadud üksnes riigi napi töötuabirahaga.

Ühiskonna tähelepanu ja rahaline panus tööturu arendamiseks peavad Eestis siiski kasvama. Euroopa punase laterna roll Eurostati võrdluses võib panna iga koolilõpetaja küsima, miks peaks otsima tööd kodumaal, kui võimalik vallandamine tooks siin kaasa enam riske kui mujal Euroopas.