Tallinna loomaaia kollektsioonis on 13 336 isendit 548 liigist, mis teeb sellest kindlasti liigirikkaima üle Euroopa. Aasta jooksul külastas loomaaeda kokku 333 696 inimest, neist ühekordse tasulise päevapiletiga 295 820 inimest, perioodipiletiga 13 905 inimest ja tasuta 23 971 korral (sh alla kolmeaastaseid lapsi oli 15 434).
Tallinna loomaaed kuulub Tallinna linnale. Linnaeelarvest sai loomaaed mullu tegevuskuludeks 59,3 protsenti oma eelarvest ehk 2 406 680 eurot, millest suurima osa moodustab palgakulu. Võrdluseks: Tallinna linna 2013. aasta kinnitatud eelarvest võib lugeda, et mupo ja pealinna propagandahõngulise meediakanali Tallinna Televisiooni ning linnavalitsuse häälekandjate Pealinn ja Stolitsa tööshoidmine maksab kokku ligi 8 miljonit eurot.
Palkadeks kulus loomaaias mullu 1 436 907 eurot, 188 töötaja peale ära jagatuna teeb see kuus koos kõigi maksudega 636 eurot. Tallinna linnaametnike palgad kõiguvad, kui palgaarvestuse korda internetist vaadata, 1000–2500 vahel, sõltuvalt muidugi ametikohast, ning Tallinna Televisiooni koosseisulise töötaja keskmine brutotöötasu oli 2011. aastal umbes 1400 eurot.
Ehitusse investeerimiseks eraldas linn loomaaiale 2012. aastal eelarvest 165 000 eurot. Robbie Williamsi kontserdi toetuseks, millest video tootmist nagunii juba Eesti riik rahaliselt toetas, panustas Tallinna linn üleöö veel 90 000 eurot. Tulemus: fotod linnapeast koos superstaariga.
Kust loomaaed 2012. aastal veel raha sai? CO2 rahadest 11,2 protsenti, riigieelarvest 0,25 protsenti, annetustest 1,45 protsenti (58 594 eurot). Omatuluna, sh piletimüügist peaaegu miljon ehk 916 882.
Selge see, et riik linnaeelarvelisele asutusele heameelega toetust eraldada ei taha – mine tea, kelle valimisedule suunatud majakõrguste plakatite tootmiseks või muhedate parteipropagandavoldikute trükiks see raha ühiskaukast läheb. Kannatajaks jäävad aga vaidluses «kelle asi see loomaaed ikka on» loomaaia asukad, kelle toidulaud on ahtake, puurid kitsad ja vanad ning töötajaid, kes sellise brutopalga eest nõus rasket füüsilist tööd tegema, jääb järjest vähemaks.
Kuid mis teha – paistab, et kuni loomad nõnda laulma või põlevast rõngast läbi hüppama ei hakka, et neid oleks põhjust poliitiku kõrval plakatil näidata, ei paista ka linna rahalaevukesi loomaaia poole sõudvat.
