Eilses Postimehes ilmunud Mihkel Muti arvamuslugu («Tallinna-Tartu maantee kui sümbol») pani «pommi plahvatama» ning paljud inimesed märkasid alles nüüd, et täispikkuses neljarajaline maantee on ilus unistus, aga konkreetsed tee-ehituse kavad seda unistust täies mahus (vähemalt praegu) ei kata. Minister Juhan Parts on küllap iga rajatava maanteelõigu eest poliitilist võitlust pidanud ning tõrjub muljet, et valitsus on neljarajalise maantee ehitamisest loobunud.
Tegu on erinevate hinnangutega samadele faktidele. Minister näeb õigustatult edu selles, et kümnete kilomeetrite ulatuses on maantee-ehitus käimas ning kuni 2016. aastani on olemas ehituste kavad. Teisalt on tõsi ka see, et suur jagu lõike on konkreetsete plaanidega katmata ning võimalusse, et ka Mäost Tartuni saab maantee olema neljarajaline, suhtuvad asjatundjad skeptiliselt.
Augusti alguses andsime Postimehes peaasjalikult maanteeameti ja majandusministeeriumi andmetele tuginedes ülevaate sellest, mis seisus on Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamise tööd ja kavad (Mikk Salu «Viimane suur ehitus enne pikka vaikust», PM 03.08). Tähelepanelik lugeja küllap märkas maanteeameti projektijuhi sõnu kokku mitmete kümnete kilomeetrite maantee kohta Järva-, Jõgeva- ja Tartumaal, et nende ehitamisest neljarajaliseks saab rääkida alles pärast aastat 2040.
Inimesed, kellele erinevate valimiskampaaniate käigus on jäänud mulje, et neljarajaline maantee Tallinnast Tartusse on lähiaastate küsimus, on pettunud. Valitsuspartnerite koalitsioonilepingust loeme tagasihoidlikumat sõnastust: «jätkame Tallinna ja Tartu ringtee, Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist». Olgem ausad ja tunnistagem, et seda viimast on ju ka tehtud – ehitamist ja planeerimist on jätkatud vaatamata masule ning mitmesugustele vaidlustele (sh riigihangete vaidlustamisele kohtus).
Praegused liikluskoormuse andmed osutavad selgelt, et Tallinna-Tartu maantee kogu ulatuses neljarajaliseks ehitamise (majanduslik) mõttekus on küsitav. Sellegipoolest võime kodanikena otsustada, et vajame seda maanteed neljarajalisena, oleme valmis maksumaksjatena selle ehitamise ja hooldamise kulud kandma ning loobuma selle arvelt mõnest muust avalikust hüvest – see ongi poliitiline otsus.
Paras aeg neid vaidlusi pidada ja otsustada on pooleteise aasta pärast, järgmiste riigikogu valimiste eel. Otsustada saab aga siis, kui me teame umbkaudugi selle ettevõtmise hinda, plusse ja miinuseid ning mitmel tasandil alternatiive. Kui me siis leiame, et strateegiline kasu täispikkuses neljarajalise maantee väljaehitamisest kaalub üles tehnilist laadi vastuväited ja rihmapingutamise vajaduse muudes valdkondades, tulebki järgmistel valitsustel see maantee valmis teha.