Kes meist poleks märganud valitsuse retoorikat teadmispõhisest majandusest? Või tuletagem meelde, mida ütles peaminister Ansip ettekandes riigikogule 2009. aastal. Ta nimelt rõhutas, et teadus ja innovatsioon on üks peamisi arengumootoreid, mis Eesti majanduslangusest välja veab.
Tegelikkuses on teaduse ja innovatsiooniga siiski vähe peale hakatud, vähemalt kaitsepoliitika valdkonnas.
2006. aastal moodustati töörühm, mis pidi valima parima meetodi, mille abil kutsealuseid ajateenistuse tarvis selekteerida. Valituks osutus Thomase test. Mitu asjatundjat kritiseeris testi algusest peale. Praegu on just Thomas otsustanud tuhandete meeste ajateenistuse kestuse.
2009. aastal uurisid Thomase sobivust kutsealuste selekteerimiseks Tartu Ülikooli teadlased ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadur Merle Parmak. Viimane töötas samal ajal ka kaitseväe psühholoogina. Väärib mainimist, et Parmak on ainus eestlane, kellel on doktorikraad nimelt militaarpsühholoogia alal.
Uuring tõi ilmsiks mitmeid puudusi, millest peamiseks võib pidada seda, et militaarkontekstis pole Thomase meetodiga midagi peale hakata. Ometi kasutatakse testi endiselt. Ka sügisel kaheksakuulist ajateenistust alustavate meeste teenistusaja määrab seesama test. Ehk on nende seas mõni suurepärane jaoülem või rühmavanem või hoopis kompaniiülema abi?
See polegi tähtis. Seda põhjusel, et Thomas määrab nad reakoosseisu, parimal juhul saavad nad kaprali auastme. Viimane võimaldab neil täita jaoülema abi kohustusi, ei enamat.
Oma teenistusajast meenuvad umbkeelsed noormehed, kes määrati teenistusse 11 kuuks. Ülemaid neist mõistagi ei saanud, aga ühest sai laskemoonaüksuse autojuht. Kord põrutas seesama tüüp laskemoonaveokiga teelt välja, põhjuseks jaoülema ja autojuhi keelebarjäär.
Milleks kõike seda rääkida? Seepärast, et praegune debatt kaitsepoliitika üle on puudulik. Ja see pole puudulik seetõttu, et asjatundlikud inimesed ei sooviks sõna võtta, uuringuid teha või ülemaid nõustada. See on puudulik seetõttu, et neid ei võeta kuulda.
Näiteks sellepärast, et Merle Parmak sai uuringutulemuste avalikustamise eest distsiplinaarkaristuse. Muuseas, nädala alguses kaitseressursside ameti tööd ning Thomase testi kritiseerinud Urve Kauri ähvardab samuti distsiplinaarkaristus.
Kas kaitsepoliitikaalast arutelu ja vastavaid teaduslikke uuringuid polegi siis tarvis? Näiteks erukolonelleitnant Leo Kunnase artiklid, tema raamat «Takerdunud rünnak», teadlaste uuring…. Need kõik on siiani tehtud kurtidele kõrvadele.