Armas Eesti rahvas! Vabaduse eest on maailmas peetud tuhandeid kõnesid. Kuid mitte ükski sõna ei suuda edasi anda seda, mida rahvad üle maailma on oma vabaduse eest seistes pidanud läbi elama.
Ka täna, olles tunnistajateks Vabadussõja võidusamba avamisele, kogeme ülevaid tundeid. Aja jooksul tuhmuvad mälestused sellest, mida täna näeme ja räägime, aga mälestused Vabadussõja kangelastegudest saavad nüüd alatiseks sambasse kinnistatud.
Vabadussõja-järgsete aastate õitsengut tuuakse eeskujuks tänase Eesti ühiskonnakorraldusele, kuid nüüd on Eesti hoopis teistsugune. Meil on seljataga hindamatuid kogemusi valusatest kaotustest ning armsaks saanud võitudest. Meil on võimalus õppida oma vigadest, püüda teha paremini kui seni ning kindlustada tulevastele põlvedele puhas ja rikkumata leht, uus algus – sellist lootusrikast riiki sümboliseerib Vabadussõja võidusammas.
Tänutäheks kõigile eestimaalastele
Vabadussõja võidusammas elab oma aegruumis, tuletades meelde Eesti mitmepalgelist ajalugu – see kõnetab inimesi kõikides vanuserühmades. Selle ilu peitub lihtsuses. Vormilt selge ja traditsiooniline, materjalikäsitluselt uudne ning hingelt põhjamaine Vabadussõja võidusammas loob silla tänase ning Vabadussõja-järgse Eesti vahel.
Samba materjaliks on klaas, mille loomisel on püütud tabada jää põhjamaist kargust, puhtust, looduslikku kordumatust ning igikestvust. Samas on jää kogu oma võimsuses õrn ja habras, nagu ka vabadus – see ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Vabaduse hapruse tunnistamine pole nõrkuse, vaid tugevuse märk.
132st Vabadussõja mälestusmärgist ligi pooltel kujutatud Vabaduse Rist tuletab uutele põlvedele meelde Vabadussõja vaimu. Selles valguses ühendab Vabadussõja võidusammast krooniv Vabaduse Rist kihelkondade ja valdade mälestusmärgid üheks. Võidusamba otsas olev Vabaduse Rist sümboliseerib II liigi 1. järgu aumärki, mis oli kõrgeim autasu isikliku vapruse eest Vabadussõjas. Seda pole kunagi välja antud.
Täna, kesköö esimestel minutitel, pühendame selle tänutäheks kõigile eestimaalastele, kes aegade jooksul on Eesti iseseisvust relva või sõna jõul kaitsnud.
Alati vabad
Täna saame omavahel rääkida eesti keeles. Ja ometi on need 18 praegust taasiseseisvunud Eesti aastat vaid fragment meie rahva eksisteerimisest sel maal. See näitab, et eestimaalased on oma vaimus olnud alati vabad.
Oleme aegade jooksul pidanud korduvalt tõusma ülekohtuse ülemvõimu vastu. Oleme kaitsnud end sissetungijate eest, kuid mitte kunagi pole me rünnanud, eesmärgiga saada suuremat territooriumi. Seetõttu on mõistetav meie rahva erakordne tähelepanu minevikule. Tänast sündmust saab vaadelda kui puuduolevate mosaiigitükkide leidmist, et saaks moodustuda tervikpilt.
On inimesi, kes ei soovinud selle teekonna edukat lõppu. Vaatamata kõigele oleme veendunud, et oma südames kannavad nad siiski parimaid kavatsusi Eesti Vabariigi, oma kodumaa hoidmise nimel. Kuid neile inimestele üle terve Eestimaa ja mujalgi, kes toetasid sõnadega, saatsid ettepanekuid, kes toetasid tegudega, rahalise panusega või olid kantud murest Vabadussõja võidusamba saatuse pärast – neile soovime avaldada siirast tänu ning lugupidamist.
Me oleme uhked, et saime seda teha koos teiega. Sest te ei teinud seda edevuse ega kättemaksu pärast, te ei teinud seda vihast, vaid armastusest. Te tegite seda seepärast, et nii tundus õige.
Õppigem oma inimesi rohkem usaldama. Liiga tihti usaldame tehnikat rohkem kui inimest ja tegeleme sisu asemel vormiga. Informatsiooni ületootmine on meist märkamatult teinud pinnapealsemad inimesed, kui olime seda kümme aastat tagasi. Nii võib unustada elu varjundid ja kogu selle ilu oma mitmepalgelisuses. Kadedus, klassiviha, vähene eneseusk ning materialism juhivad meie elu liigagi tihti. Mõelgem ja otsigem koos seda, mis meid ühendab, mis on meie ühisosa siin maal.
Tulevik on meie kätes
Meil on palju küsimusi, millele tuleb eesootaval kümnendil vastus leida, et tagada inimväärne elu ning riigi jätkusuutlik areng järgnevaks poolsajandiks. Kuidas paremini korraldada ülikooliharidust, et see muutuks üleilmselt konkurentsivõimeliseks? Kuidas tagada eesti rahva püsimajäämine iibepoliitika kaudu? Milline peaks olema meie energiajulgeolekupoliitika? Kuidas luua patentide tekkeks soodne keskkond? Mis saab Läänemerest ja meie rannaniitudest läänerannikul? Kuidas omavahel lõimida kõiki siin elavaid rahvaid? Ja kuidas kõiki neid küsimusi integreerida tervikusse, selge ja lihtsa elukorraldusena meie väikses ja paindlikus riigis?
Peame neid küsimusi tõsiselt arutama, algatama ühiskondliku dialoogi sama intensiivselt, nagu oleme seda kogenud Vabadussõja võidusammast püstitades. Paraku on dialoogi mainitud teemade ümber kahetsusväärselt vähe. Avatud dialoog ning ideede genereerimine tuleb võtta meie igaühe päevakavasse. Sellest võiks tekkida meeldiv harjumus.
Mida avatumad me oleme, seda paremini oma riiki ühiselt tajume. Seda väärtuslikumad on sündivad otsused. «Meie» ei ole keegi kuskil kättesaamatus kauguses. Sest riik, need olemegi meie, kodanikud.
Eesti Vabariik – turvaline ja õiglane kodu
Võit Vabadussõjas andis meile midagi, mida meil ei olnud üle 700 aasta. Kui poleks olnud võitu Vabadussõjas, ei saaks me täna rääkida vabast Eestist. Need 20 üürikest, kuid siiski iseseisva Eesti aastat kahe maailmasõja vahel on üks põhjusi, miks meie rahvas, keel ja kultuur püsis ka 50 Nõukogude okupatsiooniaasta jooksul. Iseseisvuse taastamisega tahtis Eesti jätkata sealt, kus meie vaarisad ja vaaremad olid sunnitud oma töö pooleli jätma.
Avame Vabadussõja võidusamba päeval, mil möödub 90 aastat Võnnu lahingust. On tähendusrikas, et see toimub 23. juuni esimestel minutitel. Andku see meile rohkem ainest mõelda, miks see päev riigipühaks kuulutatud on. Lõpuks saab Eesti öelda oma tänu, mida nii kaua on meeles elavana hoitud, kuid mis võõrvõimude tõttu ütlemata on jäänud.
Meie eesmärk on hoida mälestust esivanematest, kes olid vabaduse püsimajäämise ning enesemääramise õiguse eest valmis maksma mis tahes hinda. Valmis taluma vastulööke, et kaitsta oma peresid ja isamaad. Mäletagem oma esivanemaid, tänu kellele me siin maal täna vabana elame. Hoidkem südames seda, mis on vabaduse hind, ning liikugem üksmeelselt ja kindlalt turvalisse ja väljakutseid täis tulevikku. Kehastagu see võidusammas Eesti Vabariiki, mis on alati olnud kõigi oma elanike jaoks turvaline ja õiglane kodu.
Vabadussõja võidusammas on valmis. Tõeline võitlus vabaduse tuleviku nimel 21. sajandil alles algab. Unustamata oma ajalugu, loogem Eesti tulevikku üheskoos.