Pole teada, kas Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja tema kabinetikaaslased eile täitunud valitsuse esimese saja ametisoleku päeva puhul ka šampanjaklaase kõlistasid. Kui nad seda tegid, siis ilmselt väga vaikselt – ei ole kuigi nutikas lasta pankroti äärel oleva riigi rahval näha riigimeeste kerglast napsitamist.
Ja ega ilmselt see vahuvein ministrihärradel ja -prouadel pärast sellenädalast kolmandat eelarvekärbete ringi väga libedalt kurgust alla lähekski.
Ükskõik milliseid imesid 38-aastane tasase teaduri välimusega Dombrovskis oma ametis ka korda ei saadaks, ei saa neist ilmselt ükski olla nii suur, et võiks mehele loorbereid tuua. Sest tema ülesanne on endiselt ainult halbade uudiste toomine,põhjendusega, et kui tema nüüd ränki otsuseid ei langeta, läheb varsti veel hullemaks.
Hullemaks võib minna niikuinii – näiteks ennustavad mõned analüütikud, et kui praegu on Lätis rohkem kui iga kümnes tööealine inimene töötu, siis sügiseks juba iga viies. Nagu tõdes paari nädala eest ühes pealkirjas Briti ajaleht The Times: «Lätlased saavad karmil moel õppetunni tasuta lõunate tegelikust maksumusest». Ehk siis sellest, et aina kasvavad palgad, odavad laenud ja euroga seotud rahvusvaluuta ei pruugi olla igavikulised väärtused.
Raha lihtsalt pole. Seda tuleb laenata Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ja Euroopa Liidult. Ja täita usinalt võlausaldajate nõudmisi, ükskõik kui karmid need Läti rahvale ka kanda pole. Võtta kamaluga raha ära kõigilt – ka neilt, kel seda siianigi palju polnud, näiteks pensionäridelt.
Omaenesegi palka on Dombrovskis pidanud neljakuulise ametiaja jooksul kaks korda kärpima. Majanduslikku lööki tema pere eelarvele suurendab ilmselt tõsiasi, et proua töötab kinnisvaramaaklerina – ametis, mis buumipäevil kiiret rikkust tõi, aga nüüd paljudele nobedat miljonärist lehepoisiks langemist on tähendanud.
Aga kiitus Dombrovskisele püüdmise eest. Ta julges olla mees, kes vahetab eurosaadiku üsna kopsaka ja mitte just kontimurdva leiva kriisipeaministri oma vastu. «Ma tahaksin vabandada Läti rahva ees selle olukorra ja nende katsumuste pärast, mille me nüüd läbi peame tegema,» julgustas Dombrovskis kaasmaalasi sel nädalal mitte just julgustavate sõnadega. «Ma tunnistan, et ei saa lubada heaolu homme pärastlõunaks, kuid tean, et teen kõik, mida ma suudan selleks, et päästa Läti kõvast maandumisest.»
Kuigi opositsioon teda kõvasti siunab, suudab Dombrovskis ilmselt ametis püsida, kui jääb oma sõnade juurde ka tegudes. Nagu selgus neljapäevasel ametiühingute meeleavaldusel, on rahval endiselt tunne, et riigiisad pole oma sissetulekuid piisavalt kärpinud ja koorivad vaid rahva vähest varandust.
Vähemalt pole Dombrovskis oma teel üksi, nii erandlik kui Baltimaade olukord meile ka ei tunduks. Tõsine mees, kes peab peamiselt halbu uudiseid tooma – nn tehnokraat –, on võimul ka näiteks Kesk-Euroopa pankrotipesas Ungaris ja neid on veelgi.
Millises riigis kukub järgmisena valitsus, mis oli võimul siis, kui kriis tõsiselt algas?
