Heiki Sibul: europarlamendi valimiste õppetunnid

Miks teatati algul Keskerakonna kolmest mandaadist, kui tegelikult oli mandaate kaks? Europarlamendi valimistel toimunut selgitab vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul.

Miks ei saanud vabariigi valimiskomisjoni veebilehelt jälgida reaalajas häälte kokkulugemise kulgu? Miks teatati algul Keskerakonna  kolmest mandaadist, kui tegelikult oli mandaate kaks? Miks pidi hääletamissedeleid ikka ja jälle üle lugema?

Nendele ja mitmetele teistele samalaadsetele küsimustele vastates olen püüdnud meedia vahendusel asjaolusid selgitada, kuid olgu siis põhiprobleemid siinkohal veel kord lahti räägitud.

Mitu mandaati keegi sai?

Euroopa Parlamendi valimise seaduse järgi ei või hääletamistulemusi avaldada enne, kui hääletamine on lõppenud kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Seetõttu olime avalikkusele varakult teada andnud, et esialgsed hääletamis- ja ühtlasi ka valimistulemused selguvad pärast kella 23.

Mida me siis kell 23 teada saime? Selleks ajaks oli loetud 68 protsenti häältest ja mandaatide jaotus oli järgmine: Keskerakonnal kolm mandaati, üksikkandidaadil Indrek Tarandil, Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul igaühel üks mandaat.
Kui mandaate eraldavad sajad või koguni tuhanded hääled, oleks sellise häältehulga lugemise järel olnud lõpptulemus teada.

Kui aga mandaate eraldab paarkümmend häält, tuleb ära oodata kõikide jaoskondade häältelugemine ja see lõppes kell üks öösel. Eesti eelmiste valimiste praktikaga võrreldes on see väga hea tulemus, sest kaks või kolm jaoskonda loeb hääli erinevatel põhjustel tavaliselt tunde kauem.

Tavaolukorras oleks häälte lugemise protsess valimiskomisjoni veebilehele kuvatud  reaalajas ning avalikkus oleks saanud oma silmaga jälgida heitlust viimase mandaadi pärast.

Paraku vedas hääletamistulemuste avalikustamise tehniline korraldus alt, ja selleks et mitte jätta ajakirjanikke ja seega ka avalikkust infonälga, andsime häälte lugemise käigus hetke hääletamistulemuse kohta teavet telefoni teel.

Kolm erinevat IT-lahendust

Valimistel kasutatakse kolme erinevat infosüsteemi. Valimiste infosüsteem kujutab endast elektroonilist hääletamistulemuse protokolli, millesse sisestatakse üle Eesti häältelugemise tulemused ja mis nende alusel valimistulemuse välja arvutab. Avalikkusele edastab seda infot eraldi lahendus, mida näeme veebiväljundina.

Nende kahe süsteemi ebapiisav koostöö tekitaski valimispäeva ööl segadust. Ja kolmandaks on täiesti eraldi e-hääletamise infosüsteem, mis ka sel korral töötas tõrgeteta: e-hääled dekrüpteeriti ja loeti kokku korrektselt, nagu kinnitasid ka sõltumatud IT-audiitorid.

Veebiväljundi puudulikkuse põhjuste kohta on esialgne analüüs tehtud.  Kümne aasta vanuse valimiste infosüsteemi asemele telliti riigihankega uus. Loomulikult olid uue infosüsteemi rakendamisega seotud ohud nii valimiskomisjonile kui ka AS Helmesele ja OÜ Webgate’ile teada, kuid vaatamata testidele sai programmeerija vähene kogemus ja kokkupuude valimissüsteemidega ikkagi saatuslikuks. Nõnda tekkis pooleteisetunnine viivitus veebi kaudu andmete esitamisel.

Selle äparduse tõttu sai aga vee kord kinnitust teadmine, et inimeste soov häältelugemise kulgu reaalajas jälgida on väga suur. Oleme ju ka varasematel valimistel seadnud endale alati eesmärgiks olla avatud ja läbipaistev – samal hetkel, kui meie saame mõne jaoskonna tulemuse, saab sellest veebi kaudu teada kogu avalikkus.

Samas oli keskvalimiskomisjon teinud ettevalmistusi juhuks, kui oleks tõrkunud infosüsteem, mis kogub kokku hääletamistulemusi kõigist valimisjaoskondadest. Maakonna valimiskomisjonidele olid saadetud vastavad juhised. Vajadust selle järele aga ei tekkinud, sest infosüsteemi koormus oli stabiilne, komisjonid üle Eesti said andmeid edastada ning meile olid tulemused kättesaadavad.

Iga hääl loeb
Kuna heitlus viimase mandaadi pärast oli väga tasavägine, siis oli üsna loomulik, et vahepealsest kolmest mandaadist ühe kaotanud Keskerakond esitas mitmeid taotlusi häälte veelkordseks ülelugemiseks pea kõigis maakondades ning Tallinnas ja Tartus. Nendele sekundeerisid sotsiaaldemokraadid, kes soovisid omakorda hääli üle lugeda Tallinnas ja Ida-Virumaal. Valimiskomisjon tuli nendele taotlustele vastu.

Mida need mitmekordsed häälte ülelugemised andsid? Selgus, et on üsna palju sedeleid, mida on üheselt väga raske tunnistada kehtivaks või kehtetuks. Vabariigi valimiskomisjon andis enne valimisi jaoskonnakomisjonidele selged juhised, kuidas seadusest tulenevaid nõudeid kõikjal ühetaoliselt rakendada.

Paraku taandub kogu protsess siiski konkreetsete sedelite hindamisele, mida teevad konkreetsed inimesed – jaoskonnakomisjonis tegid seda ühed, maakonnakomisjonis teised, keskvalimiskomisjonis kolmandad. Rääkimata erakondade vaatlejatest, kellel asjale hoopis oma vaatenurk.

Eesti valija on tark valija – kehtetuid sedeleid oli nendel valimistel rekordiliselt vähe, vaid 0,5 protsenti häälte üldarvust. Tavaliselt ulatub meie valimistel kehtetute sedelite arv üle ühe protsendi, Euroopa tava kohaselt loetakse aga heaks tulemuseks, kui kehtetute sedelite arv ei ületa kaht protsenti.

Teravdatud tähelepanu kehtetute sedelite vastu oli tingitud muidugi napist häältevahest ja sellisel juhul on häälte ülelugemised põhjendatud. Valijale võib aga ikka ja jälle soovitada: kui sedelit täites juhtus äpardus, siis ärge hakake numbrit üle kirjutama, vaid küsige jaoskonnakomisjonilt uus sedel ja täitke see vastavalt nõuetele.

Sedelil peab olema kandideerija number (EP valimistel erakonna või üksikkandidaadi number) selgelt kirjutatud. Neil, kel nägemise või käte värina tõttu raske selget numbrit kirjutada, on õigus paluda jaoskonnakomisjonilt abi. Panime valimiskomisjoni veebilehele mõned kehtetud ja mitmeti mõistetavad sedelid – siit on, mida õppida!

Kinnitust leidis ka enne valimisi korratud tõdemus, et iga hääl loeb. Valimised ei ole riigi või erakondade omavaheline asi, mida eirates suudab valija neile midagi tõestada. Valimised on aeg, kus valijad määravad oma tulevikku ja juhivad sellega oma riiki. Just sellepärast tasub valimistel osaleda.

Valimiste õppetunnid
Valimiskomisjon õppis nendest valimistest, et uusi IT-lahendusi peab suutma paremini testida ja valimiskomisjonide koolitus peab olema veel praktilisem. Probleemide ilmnedes peab avalikkuse kiire ja täpne informeerimine olema paremini läbi mõeldud.

Valijatele võiks soovitada valimistel osaleda, sest iga hääl loeb. Sedelit täites tuleb number kirjutada selgelt ja kui midagi läheb valesti, mitte ära parandada, vaid tagastada sedel valimisametnikule ja täita uus sedel.

Erakondadele tahaks soovitada poliitilise kultuuri kujundamist teisiti kui süüteo menetluse kaudu. Soovitaks ühinemist valimiste (sh e-hääletamise) hea tavaga, sest selle järgimine võiks olla loomulik ja erakondade endi huvides. Soovitav on ka erakonna vaatlejate osalemine häälte lugemise juures jaoskonna- ja maakonnakomisjonides.

Seadusandjale soovitaks kaaluda kinniste nimekirjade sobivust. Kaalumist vajab ka agitatsiooninormide sobivus, mis muu hulgas puudutab välireklaami, agitatsiooni eelhääletuse ajal ja agitatsiooni internetis. Meediale võiks soovitada, et nappide häältevahede puhul oodataks ära kõikide jaoskondade tulemus ning eristataks selgelt esialgset ja lõplikku tulemust.

Euroopa Liidule aga soovitaks muuta ühel ajal tulemuste avalikustamise reegleid või nõuda praeguste reeglite järgimist kõikides liikmesriikides. Kõiki neid ja teisigi õppetunde ning soovitusi hakkame koos asjaosalistega parema valimiskorralduse nimel arutama.

Tahan vabariigi valimiskomisjoni nimel tänada kõiki inimesi, kes oma põhitöö kõrvalt leidsid aega ja tahtmist valimiste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Hoolimata veebiväljundi tõrkest tehti kõik seadusest tulenevad protseduurid õigel ajal ja paari tunni möödudes oli valimistulemus teada.

Rõõmu valmistas ka see, et valimistest osavõtu protsent 43,9 küündis Euroopa Liidu keskmiseni. Võrreldes eelmiste europarlamendi valimistega on see suur edasiminek! Mis võisid olla aktiivse osavõtu põhjused ja miks Eesti seekordsele Euroopa osavõtu langustrendile vastupidi liikus, jäägu politoloogide/sotsioloogide analüüsida.
Arukaid valikuid ka tulevikus!

5 Soovitust

Soovitus valimiskomisjonile:
    Probleemide ilmnedes peab olema avalikkuse kiire ja täpne informeerimine paremini läbi mõeldud.

Soovitused valijale:
    Sedelit täites kirjuta number selgelt. Kui läheb midagi valesti, ära paranda, vaid tagasta sedel valimisametnikule ja täida uus sedel.

Soovitused erakondadele:
    Valimiste (sh e-hääletamise) hea tavaga ühinemine ja selle järgimine võiks olla loomulik ja erakondade endi huvides.

Soovitused seadusandjale:
    Kaaluda kinniste nimekirjade sobivust

Soovitused meediale:
    Nappide häältevahede puhul oodata ära kõikide jaoskondade tulemus ning eristada selgelt esialgset ja lõplikku tulemust.