Sirje Niitra: streikida või mitte

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Niitra
Sirje Niitra Foto: Peeter Langovits

Sellise valiku ees seisis eile hommikul hulk Eesti inimesi. Ja see oli vähemalt sama raske valik kui lapsel, kellelt päritakse, kumma laps ta on – kas ema või isa.



Ühelt poolt peaks nagu toetama ametiühinguid, sest need võitlevad ju õige asja eest, kaitstes kindlalt töötajate huvisid. Teisalt ei tahaks praegusel niigi kehval ajal tööandjale tekitada lisakoormust, mille lõpuks ikka töötajad kinni peavad maksma. Rääkimata hirmust töökaotuse või palgavähendamise ees.



Agiteerijaid nii ühe kui teise teguviisi poolt eile jagus. Tallinna Autobussikoondises oli olukord, kus üks ütles: «Sõida!» ja teine kamandas: «Seisa!» Ja nii osa sõitsid, mõned aga seisid.



Ei tahaks neid, kes eile otsustasid tööd teha, kuidagi streigimurdjaiks nimetada. Samas ei saa nõustuda ka ametiühingujuhtide hinnanguga, et streiki võib õnnestunuks pidada, kui Tallinnas seisis vaid 20 protsenti bussidest ja 70 protsenti trollidest ning ühtegi streikijate nõudmist ei täidetud.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles