Mitu head aastat tagasi küsisid õpilased (täiskasvanud) Suurbritanniast pärit keeleõpetajalt, kas ta õpetab ka suvekuudel. Vastus oli eitav. Seda pole mõtet teha, sest Eestis ei toimu kolmel suvekuul mitte midagi, kostis ta vastuseks. Mitmetes riikides keelt õpetanud inimese sõnul olevat maailmas veel vaid üks riik, Tšehhi, kus suvekuudel on igasugune äritegevus välja surnud.
Välismaise keeleõpetaja tähelepanek on täiesti õige. Suvepuhkuste periood algab meil juba juunis ning kestab augusti lõpuni. Välja arvatud ehk mõned, peamiselt turismi- ja jaekaubandusega seotud ettevõtted, aga enamikus valdkondades valitseb kolm kuud kestev vaikelu ning normaalne äritegevus algab alles augusti viimasel nädalal, mil lapsevanemad hakkavad koolivarustust muretsema.
Nii palju kui mina olen aru saanud, on ka teistes riikides puhkuseperioodid täiesti olemas, aga need on tunduvalt lühemad. USAs algab see tavaliselt 4. juulil ehk iseseisvuspäevaga ja kestab kaks nädalat. Soomes ja teistes Skandinaavia maades on puhkustekuuks peamiselt juuli, ülejäänud Euroopas august.
Miks ka meil ei võiks puhkuste periood olla lühem ja kontsentreeritum, et poolsurnud äritegevusperiood võiks lüheneda praeguselt kolmelt kuult ühele? Usun, et selline samm võiks meie sisemajanduse kogutoodangut protsendipunkti või paari võrra suurendada küll.
Teine mõte, mis mind suviti, eriti augusti lõpus tabab, on see, et tegelikult ei hakka enamiku inimeste ja ettevõtete jaoks uus tsükkel mitte aastavahetusel, vaid hoopis 1. septembril. Mis on siis
1. jaanuaril teistmoodi kui 31. detsembril? Võib olla peavalu, võib olla tühjus rahakotis, aga see on ka kõik.
Mis on aga 1. septembril teistmoodi kui 31. augustil? Paljudes peredes toimuvad elukorralduses põhimõttelised muutused, sest lasteaialapsest on saanud koolilaps, põhikoolilapsest gümnasist, gümnasistist tudeng. Eluolus tuleb ümber korraldada palju, tihti ka liikumised marsruudil kodu–kool–kontor.
Just sügisel toimuvad tihti suured muutused ka töökohtades. Inimesed on puhanud, tulevad tööle uute mõtete ja ideedega. Ettevõtted alustavad uusi projekte, kampaaniaid ja muid ettevõtmisi.
Kui mõned üksikud erandid välja jätta, on meie ettevõtete finantsaastad seotud peamiselt kalendriaastaga. Ka Euroopas on ettevõtete finantsaastad ja kalendriaastad reeglina kattuvad. USAs seevastu on ettevõtete finantsaastad tihtipeale kalendriaastast erinevad. Näiteks suuremate jaekaubanduskettide finantsaastad lõpevad jaanuaris, mis on ilmselt tingitud sellest, et kasumit hakatakse üldjuhul teenima alles jõulumüügiga.
Mulle tundub, et ka meil oleks tsüklilisust arvestades paljudes majandusharudes loogiline, kui finantsaasta algaks septembris.