Propagandaaparaat on loonud Savisaare Tallinnast hulga müüte, mida ei tasu siiski lihtsameelselt uskuda, kirjutab Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Madis Kübar (IRL) Postimehe arvamusportaalis.
Madis Kübar: Tallinna müüdid ja tegelikkus
27. juuli 2013, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavalitsus etendab järjekindlalt kulunud näitemängu sellest, kuidas linnas on asjad suurepärases korras. Kogu linnavalitsuse vastane kriitika on poliitiliste konkurentide sopaloopimine, millesse ei maksa ühel tublil linasel liigse tõsidusega suhtuda. Demagoogia ja kuluka propagandaaparaadi abil on loodud Savisaare Tallinnast müüte, mille taha on skeptikute eest mugav peitu pugeda.
Tallinna ühistranspordikorraldus on eeskujuks tervele Euroopale?
Olgugi, et Tallinna linnavalitsus peab enda suurimaks edulooks ja võtmeks tulevikku just tasuta ühistransporti, on selle projektiga alustatud täiesti valest otsast. Enne «tasuta lõuna» pakkumist peab linn olema suuteline tagama kvaliteetse ja kaasaegse ühistranspordi. Vastasel juhul sõidame peagi tasuta linnas, mille teed on lagunenud, tänavad räpased ning ühistranspordi veerem kulunud ja aeglane.
Praegune liinivõrk pärineb oma olemuselt kaheksakümnendatest, samas on Tallinn täna hoopis teistsuguste vajadustega linn kui tollal. Enne tasuta transpordi kehtestamist oleks olnud vajalik alustada liinivõrgu korrastamisse, kuid eks lähenevate valimiste kontekstis ole tasuta asjad kindlasti uhkema kõlaga.
Samuti vajab hiigelinvesteeringuid linnatranspordi veerem. Tasuta ühistransport tekitab linna eelarvesse täiendav 14-miljonilise augu, samal ajal, kui lähiajal kantakse maha Tallinna 102 trollibussist 52. Ühtegi investeeringut uutesse trollidesse eelarve ette ei näe. Fakt, et tasuta ühistransporti ei eksisteeri pea üheski, ka Tallinnast palju jõukamas Euroopa linnas, ei anna kuidagi alust rääkimaks tasuta ühistranspordist kui eeskujust tervele Euroopale. Pigem vihjab projekt jätkusuutmatule hullusele.
Tallinna kulutab maksumaksja raha efektiivselt?
Võimatu on rääkida efektiivset rahakasutusest linnas, kus iga aasta kulutatakse linnaeelarvest meeletuid summasi linnapea võimulpüsimise kindlustamiseks ja tema isiklikuks reklaamiks. Leidke mulle mõni teine Euroopa pealinn, kus pea kaks protsenti linnaeelarvest kulub munitsipaalse propagandamasina tööshoidmiseks või kus linnaametnikud peavad linna juhtparteile oma palgast maksma kümnist?
Samuti on riigile vastandumise poliitikas mindud nii kaugele, et MUPO-st on tänaseks vormitud 162 töötajaga linnapea isiklik armee, mis neelab aastas linnaeelarvest kolm miljonit eurot. Samuti kahtlen, kas linnal on vaja oma ombudsmani, kui meil on olemas õiguskantsler või tööbürood, kui on olemas töötukassa. Lõpetades lollused, maitsetu enesenäitamine ja ebapraktiline riigiga vastandumine ja dubleerimine, hoiaks linn aastas kokku vähemalt 7 miljon eurot.
Tallinn on «laste nägu»?
Vaatamata pikkadele lasteaiajärjekordadele ja aastaid kestnud lasteaedade alarahastamisele, väitis Savisaar tänavust Tallinna linnaeelarve laste ja spordi nägu olevat.
Kuigi lähematel aastatel lubatakse juurde luua üle 4000 lasteaiakoha, siis eelnev kogemus julgeb eeldata, et tegemist on eelkõige võttega demagoogiavaldkonnast. Nimelt eelmise sarnase programmi lõppedes jäi Tallinnas puudu 1500 lasteaiakohta, seega oleks ilmselt naiivne loota, et ka nüüdse programmiga paremini läheb. Lisaks on nimetatud programm ette näinud investeeringuid 108 miljoni euro ulatuses, mis teeb iga-aastaseks keskmiseks väljaminekuks 12 miljonit. Käesoleva aasta eelarves ei ole sellest pooltki. Taoline tühipaljas lubamine kestab juba aastaid, probleemile reaalset lahendust leida aga ei suudeta või ei taheta.
Sportimine on tehtud võimalikuks peamiselt rikkast peret lastele, mistõttu on paljud lapsed pidanud trenniskäimisest loobuma. 2013. aastal on Tallinna laste ja noorte spordikoolide pearahaks ette nähtud 3,9 miljonit eurot. Seda summat tuleks mitmekordistada, et tagada kõigile soovijatele vähemalt ühes trennis osalemine. Näiteks aastal 2009 oli spordipearahaks veel ette nähtud ligi 6 miljonit eurot.
Tallinna linnavõim seisab ainsana venekeelse valija eest?
Kas Tallinna abilinnapea Kõlvarti võitlus eestikeelse gümnaasiumihariduse vastu on tõesti venekeelse valija eest seismine, nagu ta seda järjekindlalt serveerida püüab või hoopis vene kooli kampaaniavankri ette rakendamisega?
60-protsendiline eestikeelne kohustuslik õpe gümnaasiumis kiirendab siinse vene kogukonna integratsiooni ning avardab vene noorte võimalusi tulevikus nii akadeemilisel maastikul kui ka tööturul. Selle asemel, et üheskoos koos riigiga kaasa aidata sellele, et luua vene keelt emakeelena rääkivatele lastele paremad võimalused, on abilinnapea teinud vene koolidest poliitilise võitluse tandri. Vene noored sellest poliitvõitlusest ei võida.
Pealinna teed ei ole hullemas korras kui mujal Eestis?
Linnavalitsus on järjekindlalt väitnud, et tänavate ja teede olukord on halb ka teistes Eesti omavalitsustes, sest riik ei eralda teede remondiks piisavalt raha. Ometi ei ole ma veel üheski Eesti linnas näinud sellist kuumaastikku, mis tänavu kevadel tallinlastele koos lume sulamisega vastu naeratas. Põhjust ei ole vaja kaugelt otsida - linnavalitsus kulutab teede remondiks lihtsalt liiga vähe raha.
Teedehoolduse ja -remondi raha on alates 2006. aastast jätkuvalt vähenenud. Teeremondi rahastamine on langenud 0,9 protsendini linnaeelarvest, mis on rohkem kui 2 korda vähem võrreldes Tõnis Paltsi linnavalitsusega, kes oli viimane Tallinna linnapea enne Keskerakonna võimluse saamist. Võttes võrdluseks suuruselt Eesti järgmise linna, Tartu, näeme, et seal investeeritakse sel aastal teede rekonstrueerimisse ja ehitusse eelarvest pea 4 protsenti Tallinna 1,6 protsendi vastu. Ja Tartus on tegemist viimastel aastatel kasvava trendiga.