Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arvamus

:

Kaspar Näf: eurovalimised tugevdasid Läti venemeelseid


Euroopa Parlamendi valimised Lätis tõid erinevalt Eestist nihke poliitilise vasakleeri suunas. Läti poliitilisesse süsteemi asetatult tähendab see lisahääli vene erakondadele.

2004. aastal sai Läti europarlamendis üheksa kohta. Neli kuulus toona võitnud Isamaale ja Vabadusele / Läti Rahvuslik Sõltumatu Liikumine (TB/LNNK), kaks erakonnale Uus Aeg ja võrdselt ühe koha said Andris Šķēle partei Rahvaerakond, endine suurerakond Läti Tee ja venemeelne Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (PCTVL).

Viimase koha sai Tatjana Ždanoka, kes on üks neist Läti kodanikest, kellel on kunagise koostöö pärast KGBga keelatud Lätis poliitilisel ametikohal töötada. EPs selliseid piiranguid ei ole ja Ždanoka püüdis oma poliitikat teostada roheliste fraktsioonis.

Seekord jagus Lätile EPs kaheksa kohta. Valimiste võitja on aasta tagasi rajatud paremkonservatiivne Kodanikuliit. See erakond koosneb endistest TB/LNNK ja Uue Aja poliitikutest. Esialgsete andmete järgi läheb selle erakonna ridadest parlamenti endine Uue Aja välisminister, diplomaat ja kirjanik Sandra Kalniete ja senine TB/LNNK EP-saadik Inese Vaidere.

Kui Lissaboni leping jõustub, liitub nendega veel Repše valitsuse haridusminister, Läti haridusreformi teostaja Kārlis Šadurskis või Pēteris Viņķelis. Vanast TB/LNNKst jätkab Brüsselis vaid Roberts Zīle. Läti Teed, kes on liitunud Läti Esimese Parteiga, esindab Brüsselis vastäpardunud peaminister Ivars Godmanis. Uue Aja nimekirjast läheb Brüsselisse kunagine majandusminister Krišjānis Kariņš.

Erinevalt Soomest, kus Bäckman ja Hietanen kogusid mõnisada häält, võitsid Lätis ka tõelised ekstremistid. Ždanoka kõrval läheb Brüsselisse nüüd ka Läti Sotsialistliku Erakonna (LSP) ehk kommunistide juht ja 1991. aasta putšistide toetaja Alfrēds Rubiks, kellel on Lätis sama poliitikakeeld nagu Ždanokal. Rubiks kandideeris Üksmeele Keskuse (SC) esikandidaadina.

SC on mitme erakonna liit, kusjuures kommunistid olid alati kõige ekstreemsemate vaadetega. Rubiks ise pidas ka 21. sajandi alguses kõnesid, mis on kui Lenini omadest maha kirjutatud. Kolmas vene esindaja EPs on seniste andmete järgi Boriss Cilevičs, keda valiti ka SC nimekirjast. Esimesed valimiskomisjoni teated, et üheksas Läti EP-koht võiks Lissaboni lepingu jõustumise puhul minna ka venelaste kätte, osutusid valeks.

Eesti poolt vaadates on veel murettekitavam tõik, et Rubiksi võit ehmatust ega teravaid sõnavõtte ei tekitanudki. Lätlased on ilmselt leppinud tõega, et Lätisse vaenulikult suhtuv Rubiks esindab sedasama riiki varsti Brüsselis. Põhjus on arusaadav.

Läti pühapäevaõhtune pommuudis oli asjaolu, et ka Riia kohalik võim on esimest korda pärast sõltumatuse taastamist venelaste kätte läinud, sest SC sai pealinnas kohalikel valimistel enim hääli ja venemeelseim lätlaste erakond Läti Esimene Partei / Läti Tee on nende juhi Ainārs Šlesersi sõnul valmis koalitsiooni minema. Šlesersi esimene lubadus pärast valimisi oli pehmendada keeleseadust ja jagada infot ka vene keeles. See meenutab mõneti nelja aasta tagust lugu, kus Šlesers aitas Jūrmalas Läti Esimese Partei nimel üht saadikut osta.

Sõnum on selge: venelased aitasid ka siis ja võim ahvatleb Šlesersit sedavõrd, et riigikeelgi on teisejärguline. 2005. aasta koolireformivastaste protestide liidrid tulid enamasti PCTVList. Tänavu andis Vene rahvuskongress koos Moskva linnavõimudega aasta rahvuskaaslase tiitli Ždanokale.

2006. aasta Läti valimistel aga sai PCTVL suure tagasilöögi ja SC asus tõusuteele. Ka Moskva reageeris ja andis 2007. aastal rahvuskaaslase preemia Sergejs Dolgopolovsile SC ridadest. 2008. aastal vahetas üks kooliprotesti ideolooge ja Läti venelaste ajaloolane Nikolajs Kabanovs erakonda, asudes PCTVLst SCsse.

Esmaspäeval tuli valitsus lagedale teatega, et riik peab veel 500 miljonit latti kokku hoidma. Teisipäeval räägiti juba, et õpetajad võivad saada edaspidi miinimumpalka (!).
Majandusraskustele ja sotsiaalsetele pingetele lisandub polariseeritud poliitiline olukord, kus Moskva mõju all oleval venemeelsel erakonnal on suurem võim kui kunagi varem. Samas võitsid ka ekstreemsemate vaadetega Läti erakonnad. See ei tähenda kindlasti midagi head.

Läti poliitikat tasub jälgida. Ja kui Indrek Tarand läheb europarlamendis roheliste fraktsiooni ja leiab sealt Ždanoka, siis võiks ta fraktsiooni juhtkonnale selgitada, et sel proual ses fraktsioonis kohta ei ole. Nii esindaks Tarand kindlasti Eesti huve.
Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Samal teemal
nädala näod
Sponsoreeritud artiklid
MAKSUREFORM
online-väitlus: ajateenistus naistele kohustuslikuks?
teaduse rahastamatuse riskid
OLUKORD VENEMAAL
nädala näod
    PEHME VÕI KÕVA
    SURMAKULTUUR EESTIS
    UUS VÄLISMINISTER
    USK JA TEADUS
    RÄNDEPIIRANGUTE OHT
    Viimased uudised
    Top lood
    Top kommentaarid
    48h populaarsemad teemad
    POSTIMEES.eeKõik
    Elu24Kõik
    Majandus24Kõik
    SportKõik
    TallinnCityKõik
    NaineKõik
    TarbijaKõik
    MaailmKõik
    ArvamusKõik
    UudisedKõik
    VIIMASED GALERIID
    Arhiiv