Suure turujõuga Eesti Energia on saanud konkurentsiametilt nahutada: ameti esialgsel hinnangul on energiahiiu üldteenuse juurdehindlus liiga suur. Üldteenus on elektrimüük neile, kes ei ole sõlminud elektriostu lepingut. Kui võrrelda üldteenuse juurdehindlust börsipaketi juurdehindlusega, siis on vahe kolmekordne üldteenuse klientide kahjuks.
Ent enne kui konkurentsiameti tarmukuse üle tavatarbija õiguste eest seismisel rõõmustada, tuleb tähele panna mõningaid asjaolusid. Summad, mille üle vaidlus käib, on niivõrd pisikesed, et nende otsene mõju tarbija rahakotile on samuti üsna väike – üldteenuse puhul 0,91 senti ja börsipaketi puhul 0,29 senti kilovatt-tunnist. Koos käibemaksuga, olgu lisatud.
Kahtlemata on küsimus eelkõige põhimõttes, nagu konkurentsiamet isegi rõhutab, sest millega seda põhjendatakse, et ühe ettevõtte erinevate teenuste marginaalide vahe kordades erineb. Põhimõtte vastu, et kliente tuleb kohelda võrdselt, ei vaidle keegi.
Küll aga oleks liiga heausklik pidada konkurentsiameti kriitikat võitluseks odava elektri nimel. Sest isegi kui energiaettevõte viiks üldteenuse juurdehindluse samale tasemele börsipaketiga, ei kahandaks see elektri hinda tarbija jaoks kohe ja väga tuntaval määral. Muidugi, mahukauba puhul, nagu elekter seda on, tiksub aja jooksul ka väikestest sentidest suur summa ja seega on juurdehindluse vähendamine kahtlemata üldteenuse tarbijate huvides. Ka teised energiamüüjad juhinduvad just Eesti Energia hinnapoliitikast ja lihtsalt odavat elektrit ei ole.
Nagu järelevalve poolt korrale kutsutuil sageli kombeks, on Eesti Energia juba öelnud, et ameti kriitika on alusetu ja üldteenuse hind vastab tegelikele kuludele.
Seda argumenti on väljapool ettevõtet keeruline rünnata. Seda enam, et konkurentsiamet ka ei ütle, milline peaks üldteenuse kasumimarginaal olema. Võib arutleda, kas juurdehindlus saaks olla kõigil teenustel võrdne või mitte või milline on üldse mõistlik juurdehindlus.
Ettevõtte huvi on lepinguta klientide, nagu üldteenuse tarbijad, osakaalu vähendamine ja lepinguliste suurendamine. See on kooskõlas turuloogikaga ja omane igale ettevõttele. Üks tõestatud efektiivsusega võte on ebasoovitava teenuse hind nii kalliks muuta, et kliendid teevad ratsionaalse valiku ja sõlmivad lepingu.
Aga Eesti Energia ärisammude efektiivsus sunnib uurima ka konkurentsiameti efektiivsuse võimalusi, kas ja kuivõrd konkurentsiamet üldse suudab ettevõtteid mõjutada. Konkurentsiameti üleeile Eesti Energiale saadetud kirja näol oli tegemist eelotsusega ja sellele järgneb ettekirjutus.
Eesti Energial on õigus see kohtus vaidlustada, kuid kuni kohtuveskite aastaid kestva aeglase ja õiglase jahvatamiseni saab ettevõte edasi küsida samasugust juurdehindlust.