Küsimus toidukaupade käibemaksumäärast tuleb läbi vaielda
Juhtkiri: ülessoojendatud supp
6. juuli 2013, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keset suve elustus igivana ja -kestev vaidlus. Pruukis vaid toiduainete hindade ja käibemaksu teema kerkida, kui kired lõkkele lõid. Piltlikustades oleks nagu paja all leek taas suuremaks keeratud ning vahepeal leigeks läinud supp jälle servast podisema lastud. Kulbiga mehi-naisi paja ümber jagub – sellest elutähtsast teemast ei suuda ükski puhkus poliitikut eemal hoida.
Põhjus on lihtne: toiduainete hind puudutab meist igaüht iga päev. Lihast ja luust inimesed vajavad piima ja leiba – e-toitu alla laadida ei saa. Päevast päeva toitu ostev inimene, isegi kui ta kodust raamatupidamist kuigi täpselt ei pea, tunnetab vahetult, et toit on kallim. Ja seda kinnitavad ka ametlikud andmed. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mullu juuniga võrreldes 3,8 protsent. Eluasemekulutuste suurenemine andis tõusust üle poole, kuid kolmandik läkski toiduainete arvele.
Ühed väidavad, et just toiduainete käibemaksumäär, mis Eestis on ühtselt 20 protsenti, ongi kurja juur, mis hindu kruvib. Teised vaidlevad vastu, et saadav rahaline võit rändaks joonelt tootjate ja kaupmeeste taskusse ning tarbijale jääksid ikkagi näpud.
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et toidukaupade käibemaksu alandamisel oleksid võitjad madalapalgalised – see oleks tema sõnul võit inimestele, kes peaaegu kogu oma sissetuleku kulutavad söögile ja kodukuludele. Opositsioonipoliitiku sõnumit toetasid ka mitmete kaubanduskettide esindajad.
Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi nimetas aga Äripäevale antud kommentaaris toidu käibemaksumäära alandamist silmakirjalikuks. «Mündi teine pool on riikide kuhjuvad võlad ja puudujäägid, Euroopas ligi poole toiduainete raiskuminek, pigem ülekaalulisus kui nälg. [---] Silmakirjalik on asjas isegi väide, et see aitab rohkem vaesemaid – tegelikult saavad suurema maksuvõidu ikkagi need, kelle toidukorv on luksuslikum,» märkis Ligi.
Debatti edasi viies peaks kindlasti pidama silmas teatud asjaolusid. Näiteks seda, et kaubanduskettide vahel on konkurentsisurve tõesti tugev ja töötab tarbija kasuks, mis annaks käibemaksumäära langedes lootust hinnatõusu pidurdada. Pealegi kerkivad toidu hinnad kõikjal maailmas.
Samas on Eesti ühtsel maksumääral oma plussid. See soosib maksude kogumist ja maksuerandite kaotamist on ju lausa soovitatud. Seega – võib-olla tulebki siis supp korralikult üles soojendada ehk teema taas argumenteeritult läbi arutada. Tõsi, eks seda ole korduvalt tehtud, kuid aeg ja olud muutuvad ning seda tuleks silmas pidada.