Reaali põhikooli loomist põhjendav motiiv mõjub küll õilsana, kuid seda oleks saanud riik ja omavalitsus koostöös lahendada ka teisiti, leiab õpilasliidu juhatuse aseesimees Karl Andreas Sprenk Postimehe arvamusportaalis.
Õpilasliit reaali põhikoolist: oleks saanud ka teisiti
/nginx/o/2017/04/21/6572101t1ha022.jpg)
25. juuni 2013, 18:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tooksin kohe alguses välja meie põhiseisukoha – Õpilasliit ei seisa kuidagi erakoolide vastu, ent peame oluliseks erakooli ning munitsipaalkooli selget eristamist. Siinkohal tuleb nõustuda haridus- ja teadusministeeriumi arvamusega, et erakool ei saa olla munitsipaalkooli pikendus.
Reaali põhikooli loomist põhjendati suure nõudlusega reaalkallakuga kooli järele. Meie hinnangul viitab see sellele, et riik ja kohalik omavalitsus peaksid üheskoos leidma viisi, mismoodi oleks võimalik seda huvi toetada, ilma et õpe muutuks tasuliseks. Kui kohalik omavalitsus ei suuda või soovi ise luua piisaval arvul õppekohti, võiks vajaminevad õppekohad tekitada näiteks riiklike põhikoolide näol.
Muidugi ei pääse ümber ka rahast. Arvestades kõnealuse erakooli õppemaksu suurust, mis ei sisalda põhikooli osas esmavajalikke komponente (toitlustus, täiendavad õppematerjalid, lisaks ka koolivorm ja pikapäevarühma tasu), on õppekoht loodavas koolis paljudele kättesaamatu. Kui kujuneb pikemas perspektiivis välja norm, et kvaliteetset haridust saab üksnes erakoolist, suureneb ebavõrdsus ja kihistumine juba väga varases eas.
Õpilasliidu nägemuse kohaselt tuleb üle-Eestiliselt tagada laiapõhjaline ning piirkonniti võrdväärne ligipääs kooliharidusele. Kvaliteetne haridus ei tohi muutuda vaid «rikaste mängumaaks». Seetõttu on äärmiselt oluline pakkuda tasuta kõrge kvaliteediga põhiharidust ükskõik millises Eesti koolis olenemata õpilase majanduslikust, piirkondlikust või sotsiaalsest taustast.
Põhikooli loomist põhjendav motiiv (luua tingimused süvareaalhariduse omandamiseks) mõjub küll õilsana, kuid selle teine pool (eeldus õpingute jätkamiseks reaalkooli gümnaasiumis) on taaskord ohumärk. Kui juba tänasel hetkel käib reaalkooli gümnaasiumisse pääsemine läbi tiheda sõelaga konkurssi, on tulevikus selge oht konkursi suurenemiseks ning ligipääsu vähenemiseks – vähemalt klassitäis õppureid on juba tasulistel kohtadel ju välja koolitatud.
Kui soovitakse avada uus kool, mis on ehitatud üles pika ajalooga kooli traditsioonidele ja õppetegevuses plaanitakse kaasata nii munitsipaalkooli õpetajaid, töövahendeid kui ka ruume, mis on varasemalt finantseeritud maksumaksja rahaga, siis tekib paratamatult küsimus ettevõtmise eetilisuses.
Üldiselt tulles tagasi alguse juurde, on erakoolid haridusmaastikku rikastav nähtus, kuid oluline on mängida siinjuures õiglaste mängureeglitega. Reaalkoolile on aastatega kinnistunud tugev kvaliteedimärk, mis uue kooli nägu kindlasti märkimisväärselt kujundab. Kas saame ikka rääkida õiglastest mängureeglitest?
Õpilasliit loodab, et loodud pretsedent ei kujune tavaks – on ju veelgi mitmeid mainekaid munitsipaalkoole, mille prestiiž võimaldab luua konkurentsivõimelise erakooli. Loodetavasti on hiiliva tasulise põhihariduse mõiste üksnes pelk hirm.