Hardo Aasmäe: pagulaste perekondade taasühendamisel ei arvestata kultuurierisusi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
20. juuni 2013 14:28
Hardo Aasmäe | FOTO: Kanal 2

Arusaam pagulaste perekondade taasühendamisest ei arvesta maailma kultuuride ja olude mitmekesisust, leiab tänase online-väitluse lõppsõnas Eesti Entsüklopeedia peatoimetaja Hardo Aasmäe.

Kahjuks on minu oponent oma väitluse aluseks võtnud keskajast pärit meesšovinistliku lähtekoha. Keskendudes laste õigustele ühineda isaga on unustatud naised/emad. Teatavasti on väga paljudes ühiskondades naise väärtus eelkõige sünnitajana. Lapsed on isale ja perele väärtus, naised on kõrvalised.

Oponent jäi hätta küsimuses, mitu naist võib lastega kaasa tuua. Kui ainult üks, siis lahutame perekonna jõuga ehk mehe ülejäänud naistest. Tekib küsimus, milline naine võtta. Islamimaailmas on selgelt eristuv esinaise mõiste. Kui tema tuleb pagulasest mehe juurde, siis diskrimineeritakse teisi. Loome uue ebaõigluse, sest nemad jäävad kodumaale enamasti suurperesse tasuta tööjõuks.

Uus ebaõiglus johtub meie kitsarinnalisest arusaamast maailmas toimuvast. Me oleme läänes kindlas usus, et meie ühiskonnad on parimad ja eesrindlikumad ning see kõik peab sobima teistele nüüd ja kohe. Usume, et meie arusaam on kõige eesrindlikum, kuigi teostame tahtmatult vaimset keskaega. Emade ja laste lahutamisel viiakse viimased ära heaoluriikidesse ülalpidamisele. Sellega on peres töötegijaid rohkem ja suid vähem. Tegemist on klassikalise inimkaubanduse pakutud äriplaaniga.

Arusaam perekondade taasühendamisest ei arvesta maailma kultuuride ja olude mitmekesisust. Käsitleb naise väärtust eelkõige sünnitajana, eelistab isa ja käsitleb last perekonna varana.

Sellega on tänane online-väitlus lõppenud, jääb oodata veel vaid kohtuniku seisukohta.

Pagulasteemalised väitlused saavad teoks Postimehe, Eesti Väitlusseltsi, Eesti Inimõiguste Keskuse, siseministeeriumi, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ja Euroopa Pagulasfondi koostöös.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL