Kohtunik: väitluse võitis napilt Pullerits

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marleen Pedjasaar
Marleen Pedjasaar Foto: Erakogu

Tänasest online-väitlusest koorus ühe keskse küsimusena välja, kas üks sõna saab üldse olemuselt olla muud kui neutraalne, arutleb kohtunik Marleen Pedjasaar, kelle hinnangul võitis täna napilt Egle Pullerits.

Alustuseks tänan Urmas Sutropi ja Egle Pulleritsu huvitava lugemise ning sisuka väitluse eest.

Väitlusest koorus välja justkui kaks keskset küsimust: 1) Kas üks sõna saab üldse olla oma olemuselt midagi muud kui neutraalne - ehk sõltub sõna tähendus vaid kontekstist?; 2) Millist rolli mängib sõna neeger ümber tekkinud arutelu juures võõraviha?

Esimesest punktist – Pullerits väitis oma avakõnes, et sõnadel on väljakujunenud tähendused ning kõik ei sõltu kontekstist ehk et sõna neeger on eesti keele üldsõnana neutraalne. Samas tunnistas ta, et tumedanahaliste kuuldes ei maksa sõna neeger kasutada, tekitades sõna neutraalsuse osas siiski kahtlusi.

Teisest punktist – arutelu eestlaste suhtumise üle tõi tugevalt sisse Urmas Sutrop, kes kaldus sellega kohati debati teemast kõrvale, kuid juhtis samas tähelepanu väga olulisele punktile. Eks ole tõepoolest küsimus rahvusest ja suhtumisest kogu arutelu taustaks. Konkreetses debatis aga väitlejad selles küsimuses ei vastandunud, vaid pigem olid ühel nõul, et väliste tunnuste alusel sildistamist ning võõraviha ei saa aktsepteerida.

Raske on otsustada, kes debati nö võitis, kuna küsimus, kas sõna neeger on halvustav või mitte, taandus osaliselt sellele, kuidas mustanahalised ise sõna tajuvad. Vastuses lugejaküsimusele ütles Pullerits, et ei oska öelda, kuidas mustanahalised sõna neeger tajuvad ning et tajumine sõltub pigem sellest, kuidas midagi öeldakse. Sutrop väitis oma lõppsõnas kindlalt, et neeger on halvustav, kuna mustanahalised tunnevad end solvatuna, kuid oma eelnevas sõnavõtus ei seletanud otseselt, miks see nii on, vaid käsitles pigem asjaolu, et populistlikud poliitikud sõna sellise mõttega kasutavad.

Väitlus oli huvitav mõttevahetus kahe eksperdi vahel, mida läbi lugedes võib järeldada, et sõna neeger on neutraalne hetkeni, mil mustanahaline, kelle nimetamiseks seda kasutatakse, end solvatuna tunneb. Väitluse võit läheb napilt Pulleritsule, kuid kõlama jääb ka Sutropi mõte, et neeger-sõnast pole tarvis kramplikult kinni hoida ning et diskussioon on väljunud keelelise arutelu raamidest.

Väitlus oli neljas osa pagulasteemaliste debattide sarjast, mis saavad teoks Postimehe, Eesti Väitlusseltsi, Eesti Inimõiguste Keskuse, siseministeeriumi, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ja Euroopa Pagulasfondi koostöös.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles