Juhtkiri: tasakaal kaheks aastaks

Uus võimulepe kannab kriisiaja karmi pitserit

Liit tasakaalu nimel – või tasakaalu liit. Selline on Reformierakonna, IRL ja Rahvaliidu sündiva koalitsiooni enesemääratlus.

Valitud nimi on kahtluseta soliidsem kui võimukõneluste pidamise paikade järgi nimetada uut valitsust Lõõtsa- või Mercado-valitsuseks. Kuid «tasakaalu liidu» termin tuleb sisuga täita ikkagi valitsuspoliitikutel omaenda tegevusega. Kui uus Ansipi juhitud koalitsioon ei hakka toimima edukalt, asendub nimi rahva seas kiirelt mõne tabavama väljendiga. Ning mõnes mõttes tähendab tasakaal kindlasti ka noateral balansseerimist.

Postimehe käsutuses on uue koalitsioonilepingu tekst, mida Reformierakond on juba reedel toetanud, IRL ja Rahvaliit aga arutavad volikogudes täna. Leping on juba esmapilgul hoopis teistsugune, kui oleme harjunud võimulepete puhul nägema. Edendamine ja arendamine on kõrvalteemad, peamine on siin ellujäämine.

Kohe leppe algul on öeldud, mida tuleb riigil eelarvepoliitikas teha siis, kui majandusolukord veelgi halveneb. Valitsussektori eelarvedefitsiidi hoidmisest kolme protsendi piiri all hakkab seega saama mantra, millele on allutatud muud tegevused ja eesmärgid. Ülejäänud osas on näha, et lepingusse kirjutatust on kõigil kolmel poolel võimalik esitleda oma väikesi võite.

Rahvaliit saab näidata punkti, et Tallinna Sadamat, Eesti Energiat ja Eesti Raudteed see valitsus maha ei müü, paremparteid saavad kõrvalt näidata kokkulepet, et ülejäänud riigifirmade osaluse müük või börsileviimine pole välistatud. Rahvaliidu eelmise valitsusaja kriitikud kindlasti loevad luubiga üle punkti korruptsioonivastase võitluse kohta, mis esmapilgul tundub suhteliselt ebakonkreetne. Võimukohtade jaotuses on samal ajal siseministri portfell ette nähtud just Rahvaliidule.

Positiivseks saab leppes pidada püüet hoida avaliku võimu toimimiskulusid mõistlikes piires. Praeguses seisus on riigihalduse optimeerimine vältimatu ning eelarvekriteeriumi täita selleta mõeldamatu.

Maksupaketis on kõige suurem küsimärk ikkagi 20-protsendise käibemaksu efektiivsus. Läti kogemus on käibemaksu osas hoiatav. Selge otsus on see, et tulumaks võrreldes praegusega tänavu ega 2010 ei lange. Üks Reformierakonna poliitilistest lipulaevadest on seega sadamasse jäetud, ehkki mitte opositsiooni soovi kohaselt vanarauaks saadetud.
Leppes on samas sees ka sotsiaalmaksu ülempiir ja eraisikute väärtpaberiinvesteeringute maksuvabastus järgmisest aastast.

Leppe majanduse elavdamise pakett on dokumendi kõige kirjum osa. Mis tulemusi annavad alustajate starditoetuste tõus, välisinvesteeringute meelitamise kava jne tegelikus elus, on üks järgmise kahe aasta võtmeküsimusi.