Jüri Arrak: sinimustvalge. Värvide maagia

, kunstnik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti lipu päev Pärnus 2008.
Eesti lipu päev Pärnus 2008. Foto: Urmas Saard

Meie väike rahvas peab hoidma kokku, olema suurtes probleemides üksmeelel ning kui vaevab mure ja rahutus, mis kahjuks on elu sagedased külalised, siis vaadates üles, näeme sinitaevas lippu, see ongi meie isamaa pinnal elavatele inimestele ühendav ja kindlust toov märk, see on Sinine taevas – Must keha – Valge hing, see ongi meie Lipp, kus vaimse sinitaeva ja inimhinge vahel on tugev mateeria, millest koosneme ise ja meie maa.



Taevas – Keha – Hing, sinitaeva all elav hingestatud keha, see ongi meie Lipp!
Tema kokkuhoidvat jõudu me tajume tugevamalt ajaloo süngetel aastatel, kui meilt on röövitud vabadus, ja samuti iseseisvuse aja rasketel hetkedel. Inimestel peab olema vaimne tugi ja selleks ongi lipp.

Me ei saa maailmas üksikuna elada, inimene oma olemuselt on ühiskondlik olend. Meie kehaehitus pole nagu kiskjatel, meil on kõikesööja hambad ja sarnaneme oma eluviisilt kariloomadega, nagu ahvid, antiloobid jne.

Seega on meil paratamatu vajadus õiglase juhtimise järele, muidu kari hävib. Omades abstraktse mõtlemise võimet, ei saa inimeste koosolemine põhineda ainult füüsilise jõu kultusel, vajalik on mingi ühendav usk, idee ja loomulikult ka märgid, sümbolid ning lipp, vapp ja hümn on neist olulisimad.

Lipp ei vaja sõnu, ta on arusaadav kõigile, kes selles riigis elavad, ja lipp peab saama omaks, armsaks, sest ilma selle tundeta on riik võõras ja seda võõristust väljendatakse mingi teise märgi või lipu kaudu, neid avalikes kohtades demonstreerides.

Paljudel inimestel on kindlasti hulk näiteid ja mälestusi, kuidas läbi pikkade võõrvõimuaastate peideti meie sinimustvalget lippu ja vabaduse taaskehtestamisel toodi lipp peidikust välja. Lõpuks ometi lehvis jälle Toompeal Pika Hermanni tornis meie lipp Tallinna ja kogu Eestimaa kohal!

Need on väikese rahva pühad hetked ja neid peab ikka ja jälle meenutama. Äärmiselt kurb, kui deformeerunud kunsti nimel meie lippu värvitakse, täissoditakse või põletatakse ja kuulsusjanus ei anta endale aru oma tegudest või lihtsameelselt ei taibata sellise teo tagajärgi.

Meie lipu all võib aeg-ajalt esineda erinevaid poliitilisi konflikte, kriise ja segadusi, aga kuni säilib Eesti iseseisvus ja Toompeal lehvib sinimustvalge, ei peaks Eestit armastava inimese käsi lipu solvamiseks tõusma.

Eestit paremaks, harmoonilisemaks muuta saab teiste vahenditega ja demokraatlikus maailmas on selleks valimised. Kodanikud peavad olema niipalju kursis poliitikaga, et nende valik ei ohustaks Eesti iseseisvust ja koos sellega ka meie lippu. Põhiline on valimistest osavõtt, seegi on kaudne Eesti lipu austamine, sest kui ma armastan seda riiki, tema sümboleid, siis lähen ja valin enda arvates talle õiged juhid, see arusaam peaks meis olema ja see oleks meie panus Eesti riigi heaolusse.

Kommunistliku võimu aastatel kartis juhtkond sinimustvalget nagu kurat kukelaulu! Ideoloogilised kontrollid ja organid otsisid seda värvikombinatsiooni kõikjalt, kus vähegi oli tegemist värvide maailmaga, isegi riietusest, rääkimata maalidest, graafikast, raamatukujundusest, plakatitest, esemete ja majade värvimisest jne.

Kui kuskilt leiti Eesti lipp, ootas ees sõit Siberisse või vangilaager. Aga ikkagi leidus julgeid, kes lippu peitsid, sest sügaval hinges pesitses lootus – ehk kunagi saab Eesti vabaks ja siis on tähtis, et iseolemise järjepidevuse kinnituseks oleksid uute lippude hulgas ka vanad, auväärsed lipud.

22. juuni südaööl vastu võidupüha avatakse Tallinnas Vabaduse väljakul pidulikult Vabadussõja võidusammas. Sealgi lehvivad meie Sinimustvalged lipud ja koos nad moodustavad meie iseseisvale riigile võimsa sümboli! Meie lipp pühitseti 4. juunil 1884 Otepää kirikus, ta on juba 125 aastat vana! Hoiame siis auga oma lippu, nii hinges kui lipuvardas, nii toas kui tornis!

Eesti lipu
125. sünnipäeva
kava


4. juuni


•    kl 7 Eesti lipu pidulik heiskamine Pika Hermanni


torni Tallinnas Toompeal


•    kl 12 Eesti lipu pidulik


kõnekoosolek Tartu Ülikooli aulas


•    kl 15 Eesti lipu teemaline filmikava Tartus Athena


keskuses



5. juuni


•    kl 8.30 üliõpilaste rongkäik Tartust Otepääle, lähe EÜSi maja juures


•    kl 13 «Eesti lipp 100» mälestushetk Väikesel Munamäel Kalevipoja kivi juures


•    kl 16.30 pidulik jumalateenistus EELK Otepää Maarja kirikus


•    kl 18 kontsert Eesti lipu auks Otepää linnaorus


Otepää pastoraadis on 5. juunil kogu päeva (kl 10–22) külastajatele avatud Eesti Lipu Muuseum ning kl 15–22 maalinäitus «Sinimustvalge Eesti kunstis», samas saab esimese päeva templi lipu postmargile, linnas tegutseb käsitöö- ja toidulinnak.


Eesti lipu sünnipäevaüritused toimuvad ka mitmetes omavalitsustes: 3. juunil Põltsamaal,


4. juunil Otepääl, Pärnus, Kambjas, Paluperas jm.


Täpsemat kava vt eestilipp.err.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles