Reedel Õpetajate Lehes: muukeelne laps koolis, väikeklassi eelised, riigihalduse reform

Õpetajate Leht Foto: Õpetajate Leht

Reedene Õpetajate Leht kirjutab muukeelsest lapsest Eesti koolis, lastele oskuste õpetamisest, väikeklassidest, riigihalduse reformist ja paljust muust.

Déjà vu hariduspõllul. Sirje Pärismaa kirjutab Tallinna ülikooli teadlaste uuringust «Muukeelne laps Eesti koolis», mis tõi taas välja juba 2006–2009 korraldatud uuringu tõdemuse – õppekava käib paljudele lastele üle jõu, sest õpetajad ja aineliidud ei raatsi oma ainekava ühestki teemast loobuda.

Kodune keel pole takistus. Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv märgib, et tema koolis on 40 protsenti õpilastest sega- või puhtalt muukeelsetest peredest, kuid kodune keel ei ole takistanud neil lõpetada kooli kuld- või hõbemedaliga või olümpiaade võita. Nad on edukad ka tööturul, kuna valdavad kõrgel tasemel nii eesti, vene kui ka inglise keelt.

Kolm kõige olulisemat oskust, mida lastele õpetada. Tallina ülikooli sotsioloogid Kadri Aavik ja Triin Roosalu uurivad, kuidas võiks saada poisist juuksur ja tüdrukust mehhaanik. Pole õige eeldada, et poisse huvitab ainult adrenaliin ja karjäär, mitte aga hoolimine ja eneseteostus, rõhutavad autorid.

Saagu meid palju ja mingu meil hästi! Legendaarne Rakvere õpetaja Mare Rossmann meenutab rahvarinde ja laulva revolutsiooni algust täna 25 aastat tagasi, peatudes muuhulgas ka sellel, kuidas ta nõudis Eesti tollaselt parteijuhilt Karl Vainolt, et see ei esindaks Moskvas NLKP 19. konverentsil Eestit, kuna ta on kaotanud rahva usalduse.

Väikeklassidel on tulevikku … kuid ka arenguruumi. Eripedagoogid ja logopeedid Katrin Kirsila, Lemme Randma ja Siiri Kliss räägivad kuni nelja õpilasega väikeklassidest, mida on Eesti koolides avatud alates 2010. aastast raskema erivajadusega õpilastele. Väikeklass on ennast õigustanud, tõdevad nad, tehes siiski kuus ettepanekut väikelassi töö paindlikumaks muutmiseks.

«Kasu» on sõna, mis määrab suhtumise. Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin kirjutab, et riik peaks rahaliselt toetama ettevõtteid, mis võtavad kutsekoolide õpilasi enda juurde praktikale ja neid tulemusrikkalt juhendavad. Vastasel juhul pole ettevõtted praktikantidest huvitatud, sest nende juhendamine tekitab lisakulutusi, mis pole ettevõttele kasulik.

Riigihalduse reformist pääsu pole. Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa rõhutab, et riigihalduse reform peab looma keskkonna, mis toetab ettevõtlust ja uute töökohtade loomist. Euroopa kogemus näitab, et alla kümne tuhande elanikuga piirkonnas on nüüdisaegsel ettevõttel raske töötajaid leida.

Hea tulevikukool. Arhitektuuri- ja sotsiaalteadlane Arvi Altmäe tutvustab lugejale maailmas viimastel aastatel ehitatud uue põlvkonna koolimaju. Enamasti on nende südames suurem ruum, mis on ühtlasi söögituba, vestibüül, aula, kontserdisaal ja auditoorium.

Vaid klaas vett päevas. Tsirguliina keskkooli õpetaja Kadri Kalda kirjutab oma õpilaste esimesest kokkupuutest Ghana St Raphaeli algkooliga. Vastastikku oli vaatluse all vee kasutamine Eestis ja Ghanas.

Jutustamine algab kuulamisest. Krista Kumberg võtab kokku Haapsalus toimunud rahvusvahelise muinasjutukonverentsi, toonitades, et lastele on vaja enne kooliminekut jutustada vähemalt kolm tuhat lugu, mis teeb kõigest kolm lugu päevas.

Loom, lind ja inimene. Tiina Vapper kirjutab laste kunstikonkursist «Loom, lind ja inimene», millele saabus üle Eesti ligi seitse tuhat tööd.

Ütlemata jäänud aitäh. Riigikogu liige Margus Tsahkna meenutab oma legendaarset ajalooõpetajat Silver Mägi.

Varia küljel otsib Karl Kello Karja kiriku laemärkide seost Dionysose ja jõulusokuga.