Tallinna kesklinna vanem Mihhail Korb kirjutab vastuseks Postimehe tänasele juhtkirjale, et räämas kruntide pärast südalinnas pole mõtet näppu viibutada mitte linnavalitsuse, vaid hooletute kinnisvaraomanike poole.
Mihhail Korb: varemed südalinnas on ajalukku kadumas
28. mai 2013, 17:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänase Postimehe juhtkiri keskendub varemetele Tallinna südalinnas, küsides juhtmõttes justkui peamise asjana: miks on nii, et linnas seisavad tühermaana alad, kus inimesed võiksid elada ja äri ajada, ent elanike registrit üritatakse turgutada kallite, aga sügava sisuta trikkidega?
Mina isiklikult ei mäleta, et Eesti Vabariik oleks taaskord kapitalismilt sotsialismile üle läinud. Seepärast ei ole kuidagi loogiline, et üks eraõiguslik ajaleht küsib linnavalitsuselt: miks kinnisvaraomanikud oma varast ei hooli? Eriti veel olukorras, kus tegelikult on ju linnavalitsus pidevalt nende hooletutele majaomanikele meelde tuletanud, et nad oma vara eest hoolt kannaks.
Alles eelmise aasta lõpul kirjutasin, et ainuüksi Tallinna vanalinnas on ligikaudu 50 maja, mis seisavad püsti veel ausõna najal. Ja täna on mul rõõm teada anda, et üks vanalinna suurimaid häbiplekke – poolpõlenud majavared Aia ja Inseneri tänava nurgal – kaob. Mis veelgi parem – lähiajal saab krunt heakorrastatud ning veidi kaugemas tulevikus kenasti hoonestatud.
Kinnistu uue omaniku, OÜ LaSand juht Meelik Kattago käis äsja Tallinna kesklinna valitsuses ja lubas, et Aia tn 8 kinnistu saab juba lähiajal korda. Lisaks lubas Kattago, et jätkab koos naaberkinnistute omanikega detailplaneeringu koostamist Aia/Inseneri/Vana-Viru/Mere pst kvartalile, mõõdistab ja võtab koost lahti kinnistul asuva põlenud ja varisemisohtliku hoone, säilitab selle vundamendi ning ladustab väärtuslikumad puitdetailid, mida on võimalik taaskasutada. Ka kinnitas Kattago, et vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ehitatakse hoone hiljem endisel kujul uuesti üles, sest oli see hoone ju üks viimaseid näited originaalsest XIX sajandi esimese poole hoonestusest.
Esialgu, detailplaneeringu menetlemise ajaks ja kuni uue ehituse alustamiseni rajab LaSand OÜ kinnistule miljöösse sobiva talutoodete turu ja toitlustusterrassi, seniks jääb alles ka olemasolev parkimisplats.
Mina lubasin Tallinna kesklinna valitsuse poolt, et toetame ning soodustame OÜ LaSand ülalmainitud tegevusi ning teeme oma ametkonna volituste piires ja seadusandluses sätestatud ulatuses koostööd, vältimaks OÜ LaSand tegevuseks vajalike lubade ja kooskõlastuste andmisel põhjendamatuid viivitusi.
Sest eks ole see ju linnakodanike, ettevõtjate ja linna peamine ühine eesmärk, et nii Tallinna vanalinna kui ka kesklinna tuiksoontel asuvad, räämas territooriumiga ja korduvalt põlenud ning varisemisohtlike hoonetega kinnistud saaks võimalikult kiiresti heakorrastatud.
Igatahes olen ma peale Meelik Kattagoga kohtumist täiesti kindel, et nüüd saab korda vähemalt see kinnistu, millel olevad majad on sattunud oma juhuslike süttimistega korduvalt krimiuudistesse. (Õhtuleht kirjutas näiteks 30. juunil 2011 ilmunud artiklis «Vanalinna magusal kinnistul praksuvad salapärased põlengud», kinnistul, mis paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja mida välismaalasest omanik müüa püüab, on sellel aastal olnud juba kuus tulekahju.)
Niisiis, kokkuvõtteks võiks öelda: üks päästetud, 49 veel! Ja Postimehele teadmiseks – õige aadress, kelle poole varemete asjus pöörduda on perekond Sõnajalg, Toomas Tool ja teised vanalinna hindamatute, kuid hooletusse jäetud kinnistute omanikud – tehku järele!