Me ei tee Venemaale piirilepetega mingit teenet – selgelt paika pandud piir on meile oluline julgeolekut kindlustav faktor, kirjutab välisminister Urmas Paet (Reformierakond).
Urmas Paet: Eesti ja Venemaa vajavad selgelt fikseeritud riigipiiri
16. mai 2013, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu kõigi fraktsioonide mullu oktoobris tehtud ettepanekust lähtunud ja seitse kuud kestnud konsultatsioonid Eesti-Vene piirilepete jõustumiseks võimaluste leidmiseks on lõppenud.
Üle kümne aasta kestnud piiriläbirääkimiste tulemusel 2005. aastal heaks kiidetud lepingute tekst on täienenud selge kinnitusega, et lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi. Ja ei muud. Nüüd on võimalus, et 20 aastat kestnud Eesti-Vene piirilepete ettevalmistamise protsess jõuab ka lõpule ning Eesti ja Venemaa saavad toimivad piirilepped.
Piirilepete olemasolu naaberriikide vahel on pigem reegel kui erand. Rahvusvahelistes suhetes on põhimõte, et piirid on naaberriikide vahel ka lepingutega kinnitatud. See on oluline julgeolekupoliitiline tagatis, et võtta maha riikide võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel ja tundlikul teemal, nagu seda on territooriumid. Ja seda nii rahuajal kui kriisiolukorras.
Selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on oluline julgeolekut kindlustav faktor. Nii on see ka Eesti jaoks. See, et praegu teostab Eesti oma suveräänsust kontrolljooneni, mitte riigipiirijooneni, pole tulevikuvaates mõistlik ja sisaldab võimalikke julgeolekuriske. Seetõttu ratifitseeris riigikogu piirilepped ka 2005. aastal.
Seega on meie selge tulevikku suunatud huvi, ka julgeolekuline huvi, et riigipiir Venemaaga oleks õiguslikult määratletud. Mida vähem meil on Venemaaga lahtisi ja lahendamata suuri küsimusi, seda parem.
Riigipiir peab toimima ja olema väljaehitatud. See omakorda eeldab aga piirileppe olemasolu. Praegune olukord, kus Eestil on ajutine kontrolljoon, pole võimaldanud piiri korralikult välja ehitada. Pärast piirilepete jõustumist tuleb moodustada piiri demarkeerimiskomisjon, kes paneb piiri juba looduses täpselt paika.
See, et praegune ajutine lahendus on töötanud rahuolukorras, ei pruugi tähendada, et see töötaks ka keerulisemates olukordades. Piirilepete jõustumine on normaalne areng, mitte meile kellegi poolt peale sunnitud toiming. Nii Leedu kui Läti on piirileppe Venemaaga sõlminud, nii nagu on seda teinud peaaegu kõik SRÜsse mittekuuluvad Venemaa naaberriigid.
Jah, paraku oli 20. sajand paljudele Euroopa rahvastele ja riikidele traagiline ja keeruline, teiste hulgas ka Eestile. Kui võrrelda 20. sajandi alguse Euroopa kaarti praegusaja Euroopa kaardiga, võib sealt leida vägagi palju muutusi. Praegusaja Eesti ülesanne on kindlustada oma tulevikku.
Eesti on kõige tihedamalt rahvusvahelisse võrgustikku integreerunud Põhja-Euroopa riik ehk paljude rahvusvaheliste organisatsioonide liige. Seetõttu on oluline täpselt teada, kus algavad ja lõpevad füüsiliselt Eesti rahvusvahelised kohustused.
Meie idapiir on NATO kollektiivkaitse piir. Euroopa Liidu liikmesriigina oleme samuti ELi idapiiril ehk sellega lõpeb ELi ühisturu ja ühisreeglitega kaetud ala. Selgelt fikseeritud ja toimiva piiri olemasolu pole võimalik alahinnata ei julgeoleku- ega majanduspoliitiliselt.
Välisministeeriumide äsjalõppenud konsultatsioonide eesmärk polnud uute piirilepete tegemine, vaid lahenduse otsimine 2005. aastal heaks kiidetud piirilepete, sealhulgas piirijoone asukoha mõlemapoolseks ratifitseerimiseks. Seetõttu ei taasavanud me läbirääkimisi piirijoone kulgemise üle, mis kestsid üle kümne aasta, vaid viisime läbi konsultatsioonid, et leida võimalused piirilepete jõustumiseks.
Aeg-ajalt on avaldatud muret selle üle, miks Venemaa on piirileppest huvitatud, mis justkui muudaks leppe Eesti jaoks kahtlaseks ja vähemoluliseks. Siiski on piirilepete olemasolu mõlema poole huvi. Kui Venemaa huvi oma piiri õiguslikult kindlustada ja meie huvi oma piiri õiguslikult kindlustada langevad kokku, siis see ongi ainus võimalik alus läbirääkimisteks ja tulemusteni jõudmiseks.
Me ei tee Venemaale piirilepetega mingit teenet. Asjatundmatu on arvamus, et Venemaal on piirilepet Eestiga vaja viisavabaduse saavutamiseks Euroopa Liiduga. Nii nagu piirilepete puudumine Venemaaga ei takistanud Eesti pääsu ELi ja NATOsse, nii pole see küsimus seotud ka Euroopa Liidu ja Venemaa viisadialoogiga. Seega ei ole Eesti-Vene piirilepete olemasolu seotud võimalike ELi ja Venemaa viisavabadusotsustega.
Kui vaadata hiljutist piirilepete-teemalist konsultatsiooniprotsessi Venemaaga, on tegu ilmselt kõige avalikumate läbirääkimistega, milles välisministeerium on kunagi osalenud. Alustades riigikogu nelja fraktsiooni ettepanekust alustada Vene poolega konsultatsioone ning pidevast koostööst riigikoguga. Oleme ühiskonda teavitanud konsultatsioonide eesmärgist ja käigust. Riigikogu fraktsioonid ja väliskomisjon on olnud informeeritud detailidest ning konsultatsioonide tulemused heaks kiitnud.
Kokkuvõtteks, Eesti ja Venemaa piirilepete jõustumine ja olemasolu on panustamine Eesti tulevikku. Et meie julgeolekuline keskkond oleks võimalikult kindel ning riikidevahelised suhted järgiksid häid rahvusvahelisi tavasid.