Naiivne oleks loota, et keegi kasutab keeltmurdvaid õiguslikke tekste aabitsana ja õpib nende alusel eesti keelt, kirjutab vandeadvokaat, Eesti Advokatuuri esimees Sten Luiga Postimehe arvamusportaalis, toetades Jevgeni Ossinovski üleskutset mitmed seadused vene keelde tõlkida.
Seaduste vene keelde tõlkimise alane debatt peaks olema osa laiemast õiguspoliitilisest diskussioonist, et määratleda millises ulatuses saab üldse tänapäeval ilma erihariduseta inimeselt nõuda seaduste tundmist. Seadused muutuvad järjest detailsemaks ja komplitseeritumaks ning seaduste muutmise tempo juures oleks eeldada igaühe kursisolekut seadustega nii või teisiti illusioon, emakeelest sõltumata.
Seaduste tõlkimine on ainult üks praktiline meede, et vähemalt piisava huvi korral oleks vene emakeelega isikule tagatud oma õiguste ja kohustuste tutvumisel samad võimalused, mis inglise või eesti keele valdajatel.
Riigi senine poliitika tõlgete tagamisel vene emakeelega kodanikele on olnud võrdlemisi järjekindlusetu ja kaootiline, kuid aeg-ajalt on selles suhtes head tahet üles näidatud. Justiitsministeeriumi kodulehel on avaldatud valikuliselt seaduste tõlkeid ning mitmed riigiametid avaldavad oma valdkonda kuuluvate seaduste tõlkeid ning huvilistel on võimalik tõlkeid osta.
Riigi toel seaduste tõlkimine vene keelde lõpetati aastaid tagasi muutunud prioriteetide tõttu riigieelarve planeerimisel ning tõstatatud teema juurde võiks pöörduda tagasi samadest alustest lähtuvalt.
Riigi Teataja inglise keelsete tõlgete kataloog näitab, et piisava huvi ja rahalise ressurssi olemasolu korral on võimalik pakkuda huvilistele seaduste tõlgetega tutvumise ajakohast süsteemi. Senise praktika põhjal võib järeldada, et sarnaseid põhimõtteid saab kasutada seadustele vene keelsete tõlgete tegemisel.
Vene keelt eelistavad paljud Balti ettevõtjad
Palju kasutavad sisemise töökeelena vene keelt ka Läti ja Leedu ettevõtjad, sest inglise keele kasutuselevõttu sisemise keelena pärsib inglise ja eesti keele nõrk oskus.
Juurdepääs tõlgitud seadustele lihtsustaks riigi ülesannete täitmist regionaalsel tasandil piirkondades, kus tooni annavad peamisel vene keelt valdavad kodanikud ja ettevõtjad. Tõlked teeks elu kergemaks paljudel ametnikel, õiguskaitse organite töötajatel, kohtunike ning advokaatidel, kes nimetatud kodanikega igapäevaselt suhtlevad.
Seega pean ideed kasulikuks ja ei nõustu väitega, et see kuidagi vähendaks vene emakeelega kodanike huvi eesti keele omandamise vastu. Naiivne oleks loota, et keegi kasutab keeltmurdvaid õiguslikke tekste aabitsana ja õpib nende alusel eesti keelt. Eesti keele õpetamise tase, kvaliteet ja kättesaadavus on omaette teema ja ka hästi eesti keelt valdavatel professionaalidel on emakeelde tõlgitud seadustega oluliselt lihtsam töötada kui võõrkeelsete tekstidega.
Pigem vastupidi – kui juba algne uudishimu on emakeeles rahuldatud, siis saaks huviline liikuda edasi eestikeelsete seletuskirjade, kommentaaride, kohtulahendite ja õiguskirjanduse suunas, mis vähemalt professionaalidel aitaks omandada sõnavara kiiremini, kui puhtalt lehelt eesti keelset seaduse teksti uurides.
Kokkuvõtteks ei oska ma küll nimetada ühtegi negatiivset aspekti, miks mitte võimaldada vene emakeelega kodanikele riigi toel seaduste lugemist samadel alustel, mis eesti või inglise keelt valdavatel kodanikele.
Eesti olulisemad seadused tuleks tõlkida vene keelde, see on nii vajalik kui inimlik, kirjutas riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE) eile Postimehe arvamusportaalis. Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper kiitis mõtte heaks, kuid Mart Rannut Inimõiguste Instituudist laitis selle maha.
