Eesti riik tundub täna hoolivat enam inglisekeelsest välisinvestorist kui oma venekeelsest kodanikust või elanikust, kommenteerib Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper olukorda, kus me riik on otsustanud tõlkida 400 seadust inglise keelde, kuid mitte ühtegi vene keelde.
Tema sõnul on Eestile odavam tõlkida seadusi vene keelde kui pidada keelebarjäärist kantud pikki õigusvaidlusi ning anda suurtes kogustes tasuta õigusabi.
Eesti ei riku tõenäoliselt kuidagi rahvusvahelisi inimõigusnorme, kui jätaks õigusaktid ka edaspidi vene keelde tõlkimata. Iga riigi otsustada on, kas ja millised õigusaktide tehakse kättesaadavaks teistes keeltes kui riigikeel. Seda ei nõua näiteks ka rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon ega selle monitooringu käigus tehtud ettepanekud.
Seega on Eestil vabadus otsustada, kas ja kui palju õigusaktidest vene keelde tõlkida. Rahvusvahelised inimõigusnormid seda ei nõua ega ka takista.
Samas teeme Eesti Inimõiguste Keskuse aruande rahvusvähemuste peatükis «Inimõigused Eestis 2012» soovituse muuhulgas kaaluda teatud peamiste õigusaktide tasuta avaldamist vene keeles. See on seotud sooviga parandada venekeelse elanikkonna võimalusi oma õigusi paremini kaitsta ning kohustustest aru saada. Oluline on rõhutada, et õigusaktide tõlkimine vene keelde ei kõiguta kuidagi eesti keele kui riigikeele positsiooni: autentseks tekstiks jääb ikka eestikeelne (nagu ka inglisekeelsete tõlgete puhul).
Seadused on ühiselt kokkulepitud elu korraldamise reeglid ja moraalselt on keeruline nõuda reegli täitmist kelleltki, kes ei ole võimeline sellest aru saama. See oleks ka positiivne sõnum nendelegi eestivenelastele, kes erinevatel põhjustel ei ole jõudnud veel eesti keelt ära õppida.
Eesti riik tundub täna hoolivat enam inglisekeelsest välisinvestorist kui oma venekeelsest kodanikust või elanikust (või ka vene keelt kõnelevast välisinvestorist).
Riigil oleks seaduste vene keeles kättesaadavaks tegemine lihtne. Täna saab venekeelseid tõlkeid vaid AS Andmevara kaudu riigile kuuluva OÜ Estlex tasulisest andmebaasist. Tõlked on olemas, aga ühe õigusakti eest tuleb tasuda 6,4 eurot ning kõiki õigusakte lugeda soovija saab liituda paketiga, mis maksab ca 35 eurot kuus.
Teatud oluliste ja üldkasutatavate seaduste kättesaadavaks tegemine vene keeles ei nõua seega mingisugust suurt pingutust ega kulu, vaid Estlexis teatud seaduste tõlgetelt maksumüüri eemaldamist. Pikemas perspektiivis hoiame palju rohkem kulusid kokku olemata jäävatelt õigusvaidlustelt ning vähendame tungi tasuta õigusabi saamiseks.
Õigusaktide tõlkimine vene keelde ei pruugi olla vajalik igavesti. Tõenäoliselt Eestis vajadus selle järgi aegamööda väheneb sedamööda, kui riikliku koolisüsteemi keeleline segregeeritus väheneb. Lõimumisprotsess muudab ehk samuti olukorra vähehaaval paremaks.
Aga tänases olukorras ei ole õige seada suure osa elanikkonna juurdepääs oluliste õigusaktide tekstidele sõltuvaks keeleoskusest. Vaevalt keegi, kes tänaseni eesti keelt selgeks ei ole õppinud, hakkab seda tegema selleks, et mõnest õigusakti sättest aru saada. Pigem tekitab frustratsiooni ja pettumust, et peab ka lihtsamates küsimustes pöörduma juristi poole või maksma riigile kuuluvale ettevõttele 6,4 eurot õigusakti tõlke eest.
Praktilisel tasandil tundub kõige keerulisem probleem lõimumise juures olema vähene informatsioon. Keelt võib õppida ja õpetada, aga kui sellega ei kaasne arusaamine ja ühised väärtused, siis pole sellest kasu. Seaduste kättesaadavaks tegemine aitab vene keelt rääkival Eesti inimesel (kes, muide, ei pruugi olla mitte ainult venelane, aga keda Eesti riigi poliitika on venestanud), paremini aru saada ühiskonna toimimisest, mis on eeldus selles osalemiseks.
Demokraatia tugevus pole ju mitte ainult selles, kui ausalt käituvad oma rahaasjadega erakonnad, vaid ka selles, kui hästi on Eesti poliitikasse ja ühiskonnaellu laiemalt kaasatud erinevad ühiskonnagrupid, sh rahvusvähemused.
Eestivenelaste vähene kaasatus poliitika- ja ühiskonnaellu on Eesti demokraatliku riigikorralduse üks suuremaid väljakutseid. Olulisemate seaduste vene keeles tasuta kättesaadavaks tegemine on üks võimalikest variantidest ka selle olukorra muutumiseks, kuigi kindlasti tuleks rohkem tegeleda vene noorte teadlikkuse tõstmisega demokraatiast, põhiõigustest ja ühiskondlikust ning poliitilisest osalemisest.
Eesti olulisemad seadused tuleks tõlkida vene keelde, see on nii vajalik kui inimlik, kirjutas riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE) eile Postimehe arvamusporaalis.
