New Yorgis suure käraga paljastatud 47 miljonit aastat vana primaadi kivistis on üks selle nädala vaieldamatuid tähti. Küsimuseks aga jäi, kui tähtsa leiuga kauni naisenime Ida saanud Darwinus masillae näol tegu on.
Meediastaarist eellane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oslo ülikooli loodusloomuuseumi teadlase Jorn Hurumi juhitud uurimisgrupp esitles leidu kui võimalikku puuduvat lüli evolutsiooni-ahelas, väites, et see võis olla nii inimeste kui ahvide kauaotsitud esivanem.
Kriitikute arvates on tegu pigem meedias üles puhutud mulliga ja kivistise avastamise tegelik tähtsus selgub hiljem.
Üks on selge – võimalikust inimkonna vanatädist, 1982. aasta Saksmaa Messeli kivimurrust leitud fossiilist kuuleme veel palju.