Haridus- ja teadusministeeriumi andmeil maksis 121 omavalitsust jaanuaris-veebruaris õpetajaile 1 949 192 euro võrra vähem palka, kui lubanuks riigi antud palgatoetus. Õpetajate Leht küsis «pingerea» esimestelt, kuhu osa raha kadus.
Kuhu kadus 1,9 miljonit õpetajate palgaraha?
20. aprill 2013, 20:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õru vald
(arvestuslik keskmine palk 1156, tegelik palk 718 eurot)
«Õru vald on statistiliselt vabariigi võimetuim vald, nüüd oleme statistiliselt ka kõige haridusvaenulikum vald!» hüüatab vallavanem Andres Palloson. HTM-i statistikast nähtub, et Õru vallas oli jaanuaris-veebruaris arvestusliku ja tegeliku keskmise brutopalga vahe 438 eurot. Kuhu siis panid Valgamaa väikseima, 493 elanikuga valla juhid osa pedagoogide palgarahast? Palloson tõrjub kahtlustusi. Esmalt meenutab ta, et vabariigi valitsus kinnitas omavalitsustele eraldatavate summade suurused alles 13. veebruaril.
«Et mitte hakata lennukilt raha külvama, arutasime lisatasude maksmist nii kooli hoolekogus kui ka vallavolikogus 15. märtsil,» ütleb ta. «Kuuajaline arupidamine ei tohiks olla mingi patt. HTM-i pressiteate järgi aga oleks siiski targem olnud raha lennukilt külvata.»
Märtsi lõpupäevil makstigi õpetajatele lisatasud kolme esimese kuu eest välja. Seega peaks järgmine, kolme kuu statistiline ülevaade näitama, et ka Õru vallas on õpetajad saanud 860 eurot palka igal kuul ning arvestusliku ja tegeliku brutopalga vahet pole. «Aga võta näpust – nii ei saa see olema. Esiteks on meie kooli üks õpetaja kvalifikatsioonita ning tema töötasu on alammäärast pisut madalam,» ütleb Palloson. Teine põhjus, miks tegelik ja arvestuslik palk erinevad, on asjaolu, et Õru vallale on raha pisut enam eraldatud ja seeläbi on keskmine arvestuslik brutopalk 1154 eurot, mis on riigi kõrgeim.
«Tegeliku ja arvestusliku brutopalga vahe jääb ikkagi paarsada eurot ja me jäämegi HTMi statistikas negatiivses mõttes juhtpositsioonile aasta lõpuni,» nendib Palloson. «Mõtlesime sedagi, et väike reserv aasta lõpus ei oleks paha, kuid HTMi pressiteate valguses on meil siiski targem kogu eraldatud raha välja maksta. Samas teates kiidetakse omavalitsusi, kes on täiendavalt panustanud õpetajate palkadesse. Au neile minugi poolt. Kuid seda teeme ka meie, makstes kooli direktorile riigieelarvest tööjõukuludeks eraldatud 3963 eurole lisaks 9062 eurot.»
Vallavanemale ei mahu pähe, miks ei lööda risti 30 omavalitsust, kes ei esitanudki 1. aprilliks raamatupidamisandmeid. Nemad pole siis ju üldse palka maksnud! Õru vallale on eraldatud kahe kuuga 4817 eurot, kasutatud on 2954, toetuse kasutusprotsent on seega 61,3. Nendel kolmekümnel on see aga null.
Tallinn
(arvestuslik palk 1043, tegelik palk 839 eurot)
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on ministeeriumi järjekordne väide selle kohta, et töötasutoetus ei jõua õpetajateni, täis ebatäpsusi ja arusaamatust. Küsimusi tekitab juba see, kuidas on arvutatud «riigi poolt keskmiselt eraldatud 915 eurot kuus», sest ei ole teada, millised koormusnormid on arvutuste aluseks võetud. Õpetaja tööpanuse ja tasu suurust täisametikoha eest teavad vaid direktor ja õpetaja.
«Seega on ministeeriumi numbrite tõlgendamine vägivaldne,» kritiseerib Pajula ja lisab, et riigi antud haridustoetus jagatakse Tallinnas täies mahus koolidele, selle kasutamise võimalused on määranud toetusandja ning seda omavalitsus muuta ei saa.
«Kui märtsis väitis ministeerium, et enim riigi palgatoetust on välja maksmata Tallinnas, siis selle põhjus oli väga lihtne – ajaks, mil valitsus kiitis heaks korralduse toetusfondi jaotuse kohta, olid meil jaanuaripalgad juba välja makstud,» lausub Pajula. Veebruaris pidasid mitmed omavalitsused, ka Tallinn, ametiühingutega palgatõusu teemal läbirääkimisi. Tallinnas lepiti kokku riigis kehtivatest kõrgemad klassijuhatajate, vanempedagoogide ning pedagoogide-metoodikute tasud. Ka nende kokkulepete sõlmimine ning kinnitamine volikogu tasandil võttis aega. Osas koolides lükkus palkade tõstmine seetõttu märtsikuusse.
«Olulisim on aga see, et kool ise otsustab oma kooli majandustegevuse, personali- ja palgapoliitika üle,» lausub Pajula. «Koolijuhi ülesanne on tagada kooli majanduslik jätkusuutlikkus terve eelarveaasta vältel. Ei ole mõistlik kasutada esimese kaheksa kuuga ära kogu eelarve ressurss, seda eriti olukorras, kus uuest õppeaastast õpilaste arv kasvab.»
Arvestama peab ka 2013. aasta riigi haridustoetuse struktuuri muutusega, kus õpetajate palk on koolidele jaotatud põhimõttel 8 + 4 kuud, kusjuures nelja kuu õpilase pearaha väheneb kooliastmete lõikes 2−20 protsenti.
«Majanduslikult kalkuleeriv koolijuht praegu kogu raha ära ei kasuta,» arvab Pajula. «Kui peaks tekkima sääst, saab seda kasutada aasta teises pooles motiveerimiseks ja tunnustamiseks.»
Pajula toob paar näidet ka Tallinna koolide tegevuste kohta, mis samuti puudutab palgaraha kasutamist. Esiteks lubab kehtiv regulatsioon koduõppel oleva õpilase õpet korraldada väljaspool kooli, näiteks keskuses, kust kool teenust ostab. Raha kasutatakse seega ikka õpetaja palgarahaks. Teine näide on sellest, kuidas üks Tallinna kool korraldab laboratoorseid töid TTÜ laborites, kasutades õppejõude tundide läbiviimisel.
«Ka seda kooli makstava teenuse raha kasutatakse õpetajate palkadeks − ülikooli õppejõule,» ütleb Pajula. «Kuigi õpetaja palgaraha kasutatakse siingi õpetaja töötasuks, näeb ministeerium seda kui riigi antud haridustoetuse valesti kasutamist. Tegelikult täidab kool aga ikka riiklikku õppekava, milleks riigi toetus kavandatud ongi.»
Narva-Jõesuu
(arvestuslik palk 945, tegelik palk 742 eurot)
Linnapea Raivo Murdi sõnul vastavad õpetajate palgad 1. jaanuarist valitsuse määruses kehtestatule. Õpetajate töötasu on 715, klassijuhatamise tasu 72 eurot ja eeltoodud määrade alusel on palgad ka välja makstud.
«Gümnaasiumiastme õpetajatele HTMi poolt eraldatud summale peab linn hiljemalt sügisel lisa eraldama,» ütles Murd. «Põhikooliõpetajatele eraldatud tööjõukulus on tekkimas jääk, mida linn planeerib kasutada sügisel avatava eesti õppekeelega osakonna palgakulude katteks. Sügisest tulevad vene õppekeelega klassides eestikeelsed ainetunnid, mille katteks on kavas kasutada põhikooli arvelt tekkivat palgakulude jääki. Veebruaris volikogus vastu võetud otsus sulgeda gümnaasiumiaste järk-järgult võimaldab tulevikus suure tõenäosusega tõsta õpetajate palku veelgi.»
Ülenurme vald
(arvestuslik palk 939, tegelik palk 741 eurot)
Ülenurme gümnaasiumi direktori Olev Saluveeri sõnul on nemad igal aastal õpetajaile riigi antud palgaraha täies ulatuses välja maksnud. Õpetajad on saanud alati lisatasu, kaks korda aastas tulemustasuna. Ka siis, kui koolimaja ehitati.
«Õpetajad panevad kirja, mida keegi on teinud, kuidas on olümpiaadidel läinud, milliseid üritusi lastega on nad teinud,» räägib Saluveer. «Õppealajuhataja peab arvestust. Süsteem on toiminud, oleme rääkinud ka ametiühinguga. Arvan, et me ei peaks seda muutma põhjusel, et praegu on raha üleval. Mis selles siis halba on, kui praegu hoitakse kokku? Ei tea ju, kui palju sügisel lapsi on. Ülenurme on kasvav kool, sügisel on kindlasti üks klass juures, võib-olla rohkemgi.»
Eelmisel aastal kasvas Tartu külje all paiknevas koolis laste arv 46 võrra. Kuna raha juurde ei anta, peab Saluveeri sõnul olema ettevaatlik selle väljajagamisega.
—–
Maksame peale, et kooli säilitada
HTMi statistikast nähtub, et jaanuaris-veebruaris maksis riigi toetusest enam õpetajaile palka 69 omavalitsust.
Mäetaguse vald
(arvestuslik palk 548, tegelik palk 1094 eurot)
Vallavanem Aivar Surva: Üks põhjus on, et valla eelarvesse tuleb tulu kaevandamise ressursimaksust. Raha võiks ju mujalegi panna, aga küllap on otsustajad aru saanud, et õpetajaile tuleb maksta. Valla arengukava tehes oli õpetajate motivatsiooni tõstmise üle tõsine arutelu. Kuid ei motiveeri ainult raha. Meie kool on korras, keskkond arenenud. Kes tulevad, on rahul ja toimetavad. Väga pika hambaga siia ei tulda! Vaid mõne aine õpetajaid on keeruline leida.
Varbla vald
(arvestuslik palk 691, tegelik 1119 eurot)
Vallavanem Sivar Tõnisson: Uue rahastusega jäi meil kolmandas kooliastmes 3−4 last puudu ja saame riigi toetust 25 000 euro võrra vähem. Seega tuleb puuduolev osa vallal juurde maksta. Püüame oma kooli säilitada. Meie lastel kuluks muidu pool hommikut, et lähimasse kooli sõita. Näis, kui kaua vastu peame. Laste arvu hüpet näha ei ole.
Vihula vald
(arvestuslik palk 594, tegelik 961 eurot)
Vallavanem Raivo Uukkivi: Maksame peale, sest küsimus on Võsu põhikooli säilitamises. Otsustasime mitte teha liitklasse. Nendega hoiaksime küll raha kokku, kuid annaksime hoogu juurde laste koolist äraviimisele ja see viib lõpuks kooli sulgemiseni. Kui kool kaob, on inimestel veel üks põhjus siit ära minna.
Koolis on 58 last. Olukord pole roosiline ka lähitulevikus, teame, kui palju on lapsi tulemas. Seega teame, et peame maksma sellise rahastamissüsteemi juures ka tulevikus. Süsteem ongi ilmselt ehitatud sundimaks koole kinni panema, kui omavalitsus ei jõua enam peale maksta. Mina arvan, et põhikooli-, eriti algkoolilaps peab saama kodu lähedal koolis käia.
2009. aastast on meie vald kaotanud keskvalitsuse tehtud kärbetega umbes ühe aasta eelarve tulud. See kägistamine tundub olevat plaanipärane ja seda võib nimetada hiilivaks haldusreformiks.