Juhtkiri: pangandusliit tuleb ükskord niikuinii

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Saksamaa virutas kaardid lauale, jättes ülejäänud laudkonna neid taas ainiti tunnistama. Igale mängijale on üks mis selge: ilma Berliinita ühisest mängust asja ei saa.

Rahandusminister Wolfgang ­Schäuble ütles Iirimaal, kohtudes oma kolleegidega teistest Euroopa Liidu riikidest, et pangandusliitu ei saa tulla, kui sellega ei kaasne ELi alguslepingute muutmist. Milline protsess on teadagi keeruline ja aeganõudev. Kui aga miski jääb venima, on kahtluseussid kohe päral ning asuvad aplalt õõnestama ühisraha ja seega kogu ELi niigi mitte ülemäära kindlalt püsivaid alustalasid.

Saksamaa praeguse piduritõmbamise motiivid pole siiski päris selged. Paljuräägitud ja juba ka -vaieldud ELi pangandusliit oleks ulatuslik, haarates nii järelevalvet pankade üle, ühtset hoiuste kindlustust kui toimetulekut kriisidega jne. Võimalik, et tegemist on sakslastele põhimõttelise küsimusega, oma pangandussektori eripära arvestamisega, kuid võimalik ka, et järjest enam suunavad seisukohti sügisel ees seisvad liiduvalimised. Kantsler Angela Merkeli juhitud kristlike demokraatide ja liberaalide koalitsiooni jätkumine pole sugugi kindel.

«Meil ei ole tarvis kirglikult sekkuda,» tõrjus rahandusminister Jürgen Ligi eile ajakirjanike küsimust, kas me asume vaidluses Saksamaa poolele. Kummaline, et see kirg meil Euroopa küsimustes nii kergesti jahtub. Riigisisestes (muu hulgas tihti võrdlemisi vähetähtsais) asjus leegitseb kirgede torm lausa muljetavaldavalt, kõrvetades sageli kritiseeritava kõrval ka kriitikut ennast.

Jah, Eesti oli üks neist euroliidu riikidest, mis ei pidanud masu ajal oma panku päästma. Jah, hoiuste kindlustuse süsteem üle Läänemere toimib. Kuid kirglik või mitte, selgem seisukoht kulub Eestile, kus turul domineerivad Skandinaavia suured pangad, igatahes ära. Seda enam, et euro­alasse mittekuulumine ning sellest tulenev sõnaõiguse puudumine Euroopa Keskpangas on Rootsit häälestanud seni pangaliitu üsna jäiselt suhtuma.

Lõppeks on ju kõik, mis puudutab lähemat lõimumimist, nagu ka praegune vaidlus, Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt ülioluline. Ja seeläbi ka meile. Paraku pole neis küsimustes oodata ka opositsiooni ärritavaid torkeid, sest teema pole niisugune, millega lihtsalt poliitilisi punkte koguda õnnestuks. Mugavam on vaikselt reitingu tõusu oodata.

Pangandusliit tuleb ühel päeval ilmselt niikuinii. Ja nagu minister Ligi ütles, oleme meie selle poolt. Tore. Kuid see pole seisukoht. Vaevalt et eestlastele ikka päris ükskõik on, milline saab olema nimetatud liidu sisu ja hing.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles