Hanneli Rudi: asi see siis haridust reformida!

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanneli Rudi
Hanneli Rudi Foto: Peeter Langovits

Tegelikult on asi päris hull. Eesti haridussüsteemi on juba aastaid reformitud ja tulemuseks on ikka ei midagi ning ühiskondlik hüsteeria sel teemal aina kasvab. Kusjuures tegelikult tuleb välja, et seda on tehtud suisa valesti.

«Nähes, kuidas ühes klassis on sunnitud koos õppima nii erineva võimekusega ja kodukasvatusega õpilased, tunnen üha enam karjuvat vajadust erakooli järele, kuhu lapsi saab valida. Igasuguse käitumisega sinna ikka ei saa,» kiitis end tavalise kooli õpetajaks nimetanud Postimehe lugeja Tallinna reaalkooli plaani teha erakool.

Kui muidu öeldakse, et lapse suust pead sa tõde kuulda saama, siis seekord ütles selle välja õpetaja. Praegune haridusreform tuleb lõpetada ning asuda kohe tegema uut. Esimese asjana tuleb lapsed kooli jagada võimekuse järgi. Lollid mingu ühte kooli ja targad teise. Koolis jagunegu lapsed klassidesse käitumise järgi. Pätid ühte ning viksid ja viisakad teise.

Aga veelgi olulisem kui laste lahterdamine on õpetajate jagamine, sest midagi pole teha. Eesti koolides on kahjuks üsna palju õpetajaid, kellele tuleks koolile lähenemine ära keelata, rääkimata laste õpetamisest. Nii tulekski head õpetajad koondada ühte kooli ning saamatud ja muidu rumalad teise.

Kindlasti leidub nüüd keegi, kel tekib kiuslik küsimus, aga keda siis need halvad õpetajad õpetama hakkavad, sest iga vanem tahab, et tema laps saaks hea hariduse. Vastus on lihtne: kuna nõrgemate teadmistega õpilaste harimine ja targaks tegemine on märksa raskem, siis nn lollide kooli lähevad tööle head õpetajad. Taibukad lapsed haaravad teadmisi nagunii lennult, las siis neid õpetavad kehvemad pedagoogid. No ei ole see koolireform nii keeruline midagi.

Aga kindlasti ei tohiks haridusreform piirduda ainult kooliga. Riiklikult tuleb kehtestada õige kasvatusnorm, mille järgimine on rangelt kohustuslik ning millest kõrvale hiilimine oleks karistatav. Ei ole midagi, et iga pere kasvatab oma lapsi nii, nagu heaks arvab. Kaks korda aastas peaksid järelevalveametnikud hakkama käima peresid kontrollimas ning kui laps ikka riikliku kava kohaselt ette nähtud ajaks ei ole õppinud potil käima või noa ja kahvliga sööma, siis tuleb vanemaid karistada. Samuti tuleks kehtestada riiklik käitumiskoodeks ning viisakusnormid, mille järgimine on kohustuslik kõigile kodanikele.

Kui see kõik tehtud saaks, küll siis oleks õpetajatel hea koolis tööd teha! Klassis oleksid vaid ühesuguse võimekusega lapsed, kes kõik käituksid ühtemoodi. Lausa lust ja lillepidu! Ilmselt oleksid siis ka koolide uste taga järjekorrad õpetajaharidusega inimestest, kes sooviksid nii motiveerivas keskkonnas tööd teha.  

Muide, täna on 1. aprill.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles