Sõda, millest kõik räägivad, ent mida keegi ei taha
Juhtkiri: pingete poolsaar
1. aprill 2013, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 27. juulil möödub 60 aastat relvarahust Korea poolsaarel. Niisamuti nagu toona jäi sõlmimata ametlik rahuleping, nii pole ka järgnev enam kui pool sajandit piirkonda õiget rahu toonud. Küll aga on teine teisel pool 38. paralleeli kujunenud kaks igas mõttes vastandlikku riiki, põhjas vaese elanikkonnaga suletud diktatuur ja lõunas jõukas arenenud demokraatia.
21. sajandi alguses tehti lähenemiskatseid ja leidsid aset tippkohtumised, kuid käesolev kümnend oma intsidentidega (Lõuna-Korea sõjalaeva uppumine Kollases meres, tulevahetus suurtükkidest merepiiril, tulistamised demilitariseeritud tsoonis, Põhja-Korea tuumakatsetused) on olukorda taas muutnud.
Viimastel nädalatel on maailma avalikkuse pilk taas teravalt seal toimuvat jälginud. Pinged on pealkirjade järgi otsustades äärmusse kruvitud ning kõik näib rippuvat juuksekarva otsas. Ometi ei leidu regioonis ega maailmas ühtki jõudu, kes teist Korea sõda, mille võimalikkusest palju räägitakse, tegelikult tahaks.
Pärast seda kui Põhja-Korea viis veebruaris läbi oma kolmanda tuumakatsetuse ja ÜRO Julgeolekunõukogu märtsis totalitaarse kommunistliku režiimi suhtes sanktsioone karmistas, on propagandamasinad täiel tuuril huugama pandud. Võib arvata, et paljud sõjakad sõnumid on siiski suunatud eeskätt sisemaiseks tarbimiseks.
Vaatlejad on viidanud Põhja-Korea noore liidri Kim Jong-uni vajadusele end maksma panna nii ühiskonna kui võimuladviku silmis. Pyongyang pole piirdunud pelgalt ähvardustega «provokatsioonidele vastata» või «ennetavalt rünnata», sõjaseisukorra kuulutamisega ja rääkinud rakettide valmisseadmisest, vaid näidanud ka üsna ulmelisi plaane Ühendriikide ründamiseks.
Oma riiki on pidanud julgustama ka veebruari lõpus ametivande andnud Lõuna-Korea esimene naispresident Geun-hye Park. Lõuna-Korea on pidanud USAga ühisõppusi ning ameeriklaste kaks tuumarelva kanda suutvat strateegilist pommitajat sooritasid ülelennu poolsaare lõunaosast.
Kuigi mõnda Põhja-Korea sõjakat avaldust lugedes jääb mulje, nagu ihkaks kommunistlik riik kuuma sõda valla päästa, pole asi kaugeltki nii. Hoolimata suurearvulisest ja osaliselt hästi ette valmistatud armeest, on tehnika amortiseerunud ning riigikassa tühi – ilmselt oleks lahinguist ainult kaotada. Ka ei toeta täiemahulist sõda vana liitlane Hiina ega Venemaa. Mõlema huvides oleks pigem status quo.
Seepärast tasuks tähelepanu pöörata ka teadetele, et ülisõjakate ründe- või kaitsetegevuse ähvarduste taustal toimib siiani kahe riigi ühine Kaesongi tööstuskompleks, mis rajati eelmise kümnendi pingelõdvenduste ajal, aastal 2004.
Kuid muretsemiseks on põhjust siiski enam kui küll. Ülipingelises olukorras võib pisimgi valearvestus tuua kaasa ettearvamatuid tagajärgi.