/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
Meie Jaan Tatikad ja Leiutajateküla Lotted kisuvad kiiva. Mõni aeg tagasi jäid silma tänavuse Ajujahi paremad äriideed, millest enamiku moodustasid portaalid ja veebilehed, mobiilirakendused ja netiteenused. Kas keegi midagi käegakatsutavat ka teeb või ei suudetagi enam näha elu laiemalt kui ekraanil, tundsin pettumust.
Pettumus vaid süvenes, kui nädal tagasi sain Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõuna meilitsi palve anda hinnang tarkvara ettevõtluse projekti raames loodud Klickerile, väidetavalt lihtsale vahendile, millega õppejõud saab keset loengut viia tudengite seas läbi kiire küsitluse.
«Õppejõud koostab küsitluse,» seisab seletuses, «kuvab küsimused ja vastused seinale ning seejärel õpilased võtavad välja oma telefonid/arvutid ja vastavad ette antud valiku variantidele.»
Tänan, ei! Palun säästke kõrgharidust järjekordsest tehnoloogilisest «imest»!
Tulemusliku õppetöö aluseks on ikkagi personaalne, vahetu suhtlus tudengitega, mitte mingite programmide ja vidinate abil poolinfantiilsete ehk valikvastustega kontrolltööde korraldamine. Isegi algklasside õpetajad kasutavad jütside seas palju loovamaid kontrollimeetodeid.
Päevselge, et ülikooli ülesanne on õpetada üliõpilasi mõtlema, analüüsima ja ennast väljendama, mitte klikkama a, b ja c tähega kastikesse õigele vastusele.
Jah, mõnikord on tehnoloogia suurepärane abimees. Selle kasutegurit ei saa eitada. Aga selle rakendamisega ei maksa liiale minna. Eriti just mõtlemisvõimeliste ja loovust hindavate inimeste hulgas.