Juhtkiri: Pandora laegas?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Lahendus Küprose kriisi lahendus, mille eurotsooni rahandusministrid ja Rahvusvaheline Valuutafond laupäeva varahommikul pärast kümme tundi kestnud kõnelusi välja pakkusid, võib jätta lühinägeliku mulje, aga samas on see üks vähestest võimalustest Küprose kriisi lahendamiseks. Samm, millega püütakse päästa järjekordset probleemset eurotsooni riiki, võib küll kaasa tuua pangapaanika nii Küprosel kui Kreekas, kuid sellega ollakse valmis riskima.

Laen – kümme miljardit eurot –, mida ollakse valmis finantsraskustes saareriigile andma, käib koos klausliga, et kõik, kellel Küprose pankades konto, peavad tasuma ühekordset maksu, mis sõltuvalt hoiuse suurusest ulatub ligi kümne protsendini.

Ühelt poolt – ja peamiselt seda külge rõhutasid ka rahvusvaheliste meediakanalite finantsanalüütikud – on tegu sammuga, mis näib nii ebaõiglane kui ka lühinägelik. Ebaõiglane, sest teistele kriisilaenu saanud riikidele seesugust nõudmist ei esitatud. Lühinägelik, sest minnes hoiustajate raha kallale, kõigutatakse peamist tuge, mis rahaliitu hoolimata kriisist püsti on hoidnud – usaldust. Juriidiliselt võib küll tõmmata selge vahe hoiustekaitse põhimõtte ja ühekordse maksu vahel, kuid inimestel, kelle pangaarve järsku väiksemaks jääb, vaevalt on tahtmist juriidilistesse nüanssidesse süveneda. Kardetakse pangapaanika levimist naaberriikidesse ja olukorra eskaleerumist, mis võib seada ohtu eurotsooni stabiilsuse ja paneb löögi alla kogu töö, mida on seni eurotsooni stabiliseerimisel tehtud.

Vaevalt et eurotsooni liidrid neid nüansse ei näinud. Ometi otsustati, et risk on seda väärt ning sellisest lahendusest on vähem kaotada kui võita. Kui vaadata Küprose olukorda ja mõnetist eripära teiste eurotsooni riikidega võrreldes, on Euroopa säärane otsus mõistetavam.

Küprosel on finantssektori suurus ligi kaheksa korda suurem kui riigi SKT. Suur osa – hinnanguliselt ligi pool sellest – on Venemaa päritolu. Pangandussektori ülepaisutatusetõttu ei saa seda päästeplaanide tegemisel jätta arvesse võtmata ja kuni kümneprotsendist amputeerimist peakski vaatama selles valguses. Ka ei oleks ilmselt ilma selleta olnud euroliidu teised liikmed valmis andma laenu riigile, kelle välisinvesteeringutest suur osa on seotud Venemaa musta rahaga.

Küprose parlamendis hääletatakse pangamaksu üle täna. Kuid parteide vahel pole selles küsimuses üksmeelt, ja isegi koalitsioonipartnerite toetuses ei saa president Nikos Anastasiades veel kindel olla. Kui aga parlament maksu tagasi lükkab, võib see halvimal juhul tähendada Küprosele lahkumist eruoalast.

Kuid analüütikute ja investorite ootused on seotud juba palju lähema ajaga. Küsimus on, kas sama olukorra kordumise hirmus võivad tõtata oma raha välja võtma ka teiste abipaketi saanud ELi riikide investorid. Pandora laegas, nagu seda nimetas sakslasest politoloog Hubert Faustmann, on avatud, ja see võib sisaldada palju enamat kui vaid Küprose tulevik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles