Marti Aavik ⟩ VANA KULD: Iisraeli eksperiment lasteoetusega on õpetlik

Marti Aavik Foto: Peeter Langovits

• Iisraelis toimus loomulik eksperiment lastetoetuse vähendamisega
• Eksperimendi mõju võimaldab hinnata lastetoetuse mõju sündimusele

Kas pesumasin on täiesti mõttetu seadeldis, sest sellega ei jõua piisavalt kiiresti Tallinnast Tartusse? Selle küsimuse liigitab igaüks sekundiga rumaluseks. Aga kui keegi ütleb, et kõigile ühtviisi makstav lapsetoetus (näiteks 300 krooni kuus) on mõttetu, sest see ei vähenda vaesust sama hästi kui näiteks mõni ainult vaestele makstav toetus? Nojah…

Küsigem siis nii: kas riiklik lapsetoetus mõjutab sündimust? Eesti keelde tõlgituna võiks pärida, kas lapsetoetus aitab kaasa sellele, et teie lastele jaguks kaaslasi, kellega koos koolis käia ja hiljem Eestis elada.

Kui mõjutab, siis peaks olema nii, et raha juurde andes sündide arv sobivas eas naiste kohta kasvab ja ära võttes kahaneb. Madala sündimusega Euroopas ja Põhja-Ameerikas on lapsetoetusi ainult suurendatud. Kuna sündimust mõjutavaid tegureid on palju, siis on Euroopa ja Põhja-Ameerika näidete põhjal olnud raske öelda, mida lapsetoetused sündimusega teevad.

Lünga teadlastele vajalikes andmetes täitis Iisrael. Benjamin Netanyahu (rahandusminister Ariel Sharoni valitsuses 2003–2005) astus riigi raskele rahandusolukorrale vastu terve hulga reformidega, mille üks osa oli lapsetoetuste vähendamine.

Tulemuseks oli arvestatav tagasilöök sündimuses. Vähem lapsi sündis ilmaliku maailmavaatega peredes, kes on Iisraelis enamuses. Tähelepanuväärne on, et sündide arv vähenes ka äärmuslikult usklikes peredes, kes pereplaneerimise vahendeid endale keelavad – kes tuleb, see tuleb.

Sõnum Eesti poliitikutele, kes võrdlevad ühetaolist lapsetoetust raha lennukilt loopimisega, peaks olema selge. Kuigi teaduses püütakse eksperimente korrata, pole vist mõtet valida Eestit Iisraeli tulemusi kinnitavate või ümberlükkavate andmete saamise katseklaasiks.

Jah, emapalk on õnnestunud asi ja saadud on see, mida taheti: lapsi julgevad sünnitada ka kõrgema hariduse ja palgaga naised. Aga täiesti vale on poliitikutel emapalga paistel peesitama ja ennast kiitma jääda. Veel hullem on lammutada olemasolevat. 300 krooni kuus tundub mõttetult vähe, aga 3600 krooni eest aastas saab pesumasina. Võtke peredelt pesumasinad ära ja vaadake siis, mida nad teist arvama hakkavad.

Iisraelis sünnib hoolimata Netanyahu eksperimendist 2,8 last naise kohta. Meil emapalga toel 1,6. Eesti inimeste lastesoovi aritmeetiline keskmine on 2,4. Soovide täitumine peakski olema perepoliitika õnnestumise mõõdupuu.

Eesti riigi olemasolu mõte on meie rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kui lastele ei jagu kaaslasi, siis me kestma ei jää.