Siim Tuisk: ajateenijate asemele McDonaldsi tasemel IT-töötajad?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siim Tuisk.
Siim Tuisk. Foto: Mati Hiis

Parem võiks korraldada Eestis iga viie aasta tagant ajateenijate suurõppuse «Kevadtormi»-laadseid «Tsiviiltorme», kui luua tavapärase kõrvale-asemele mugavat kontorielu võimaldav IT-ajateenistus, kirjutab interentiaktivist Siim Tuisk Postimehe arvamusportaalis.

Eilses Postimehes pakkus Matthew Crandall välja idee kehtestada praeguse tavapärase ajateenistuse asemele IT-ajateenistus. Kuigi see tundub paljudele huvitava lähenemisena Eesti-suguse IT-riigi kontekstis, siis tegelikkuses võib see olla lihtsalt kursi võtmine palgaarmee suunas.

Esiteks on IT-ajateenistus reaalsuses sobilik vaid nendele, kellel on eelnev IT-taust või sügav huvi teema vastu. Selliseid inimesi on aga vaid väike protsent ning neile peakski vastavaid võimalusi pakkuma (ja juba mingil määral püütaksegi ajateenistuse jooksul pakkuda).

Noored lähevad sõjaväkke üldiselt vanuses, kus neist riigikaitse IT-poolel mingit olulist kasu ei ole. Kui isegi ülikoolist tulnud värsketest IT-spetsialistidest pole küberrünnaku puhul suurt abi, siis kindlasti pole 9 kuuga omandatavad oskused ja neist tulenev kasu piisav, et loota seni erinevatel põhjustel ajateenistusest kõrvalehoidjate järsku vähenemist ning sellest tulenevat tegelikku, positiivset muutust.

Seega meenutab ettepanek veidi Potjomkini küla, lootes läbi nominaalse seose sõjaväega lahendada muid tõsiseid probleeme. Tegelikus relvastatud konfliktisituatsioonis on IT-inimestest kasu ka vaid senikaua, kuni on elekter ja internet.

Paari pauguga puruks

Teiseks tundub, et suur osa kaitseväe mainekujunduslikest probleemidest algab tegelikult sellest, et fookuses on üksikud glamuursed suurprojektid ja püsivaid puudusi lahendatakse aeglaselt.

Näiteks juhul, kui peaks tekkima reaalne oht ning me ei suuda poliitiliselt mõjutada suurriike oma õhuvägesid siia tooma, ei suudaks me iseseisvalt Ämari kompleksi kaitsta isegi 5 aasta pärast. Paar suhteliselt odavat pommi võivad kõigi sinna maetud miljardite kasuteguri nulliks muuta. Samuti sõltub hangitavate jalaväe lahingumasinate efektiivsus omakorda tankide ja muu toe olemasolust, üksikutena muutuvad nad kiirelt vanarauaks.

Ilmselt oskavad kindral Roosimäe või kolonel Kunnas paremini hinnata nende otsuste õigsust ning sobivat ajastust, aga minu hinnangul ei lahenda IT-ajateenistuse sisseseadmine kaitseväe maine- ja võimekusprobleeme, või kui, siis vaid väga minimaalselt.

Riiklikul tasemel tehtava PR-kampaania osas on meil palju paremaid viise teed näidata. Näiteks võrguneutraalsuse printsiibi sisseviimine elektroonilise side seadusesse paneks kõik Euroopa telekomid ja Euroopa Komisjoni väga tähelepanelikult siin toimuvat vaatama ja võib-olla ka järgima.

Parem juba «Tsiviiltorm»

Kui panna IT-ajateenistus tsiviilkaitse konteksti, siis peaks lähenemine olema palju laiahaardelisem, mitte keskenduma vaid ühele valdkonnale. Ehkki see võib meenutada liialt Nõukogude aega, vajaks ka tsiviilkaitsevõimekus korralikku läbimõtlemist ja harjutamist. Võib-olla tuleks rääkida «Kevadtormi» kõrval ka nn «Tsiviiltormist», mis kord 5 aasta jooksul testiks erinevate süsteemide tegelikku kriisihaldusvõimet, kaasates harjutuse vormis suurt osa linnakodanikke. Kodanik peaks ju teadma, mida teha ja kuhu minna, kui on toimunud kas suur õnnetus, terrorismiakt või ühiskondlikku elu häiriv katastroof.

Kõik eelnevalt mainitud küsitavused jätavad analüüsimata mõju moraalile. Kui me võrdsustame praeguste ajateenijate tahte õppida riiki kaitsma 8-tunnise kontoritoolil istumisega, siis mis jääb alles nende motivatsioonist? Kui paljud on valmis ennast tegelikult proovile panema, kui alternatiiviks on lihtne äraelamine koduses keskkonnas?

See tekitabki tunde, et IT-ajateenistuse toetajate soov on muuta kaitsevägi palgaväeks, kuna üksikute tavapärases kaitseväes olnute irdumine ülejäänutest on paratamatu – on lihtsalt keeruline mõista midagi, mida sa kogenud ei ole ja mille eesmärgist sa aru ei saa. Viimane tähendaks aga meie julgeolekupoliitilist situatsiooni arvestades palju suuremat ohtu riiklikule iseseisvusele. Kas McDonaldsi tasemel IT-töötajad on tõesti seda riski väärt?

Poliitikateadlane Matthew Crandall käis eilses Postimehes välja mõtte, et Eestis võiks kehtestada praeguse tavapärase ajateenistuse asemele uuendusliku nn IT-ajateenistuse. Tema sõnul on traditsiooniline ajateenistus paljus aja ja raha raiskamine, samas kui IT-ajateenistus säilitaks mitmed tava-ajateenistuse plussid ning oleks kasulik ka Eesti majandusele. IT-teenistust kujutab ta ette eelkõige üheksakuuse IT-ga seotud hariduse omandamisena, mille teises etapis tegeldaks praktilise küberkaitse vms-ga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles