Sattusin lugema Ungari viimaste aastate arengu kohta. Kolmandik ungari noortest ütleb, et lähevad välismaale, ajalehe pealkiri (küll paari aasta tagune) teatab, et Ungariga on kõik läbi. Miljon inimest lahkub. Inimesed ei jaksa oma kodude eest maksta. Kõik on väga paha, riik jookseb inimestest tühjaks, midagi tuleb ette võtta. Tuleb tuttav ette? Ikka tuleb. Eestis on seis ja jutud ju samad.
Siiski on Ungari ja Eesti vahel ka erinevused. Nimelt on Ungaris ligi kakskümmend aastat aetud vasakpoolset poliitikat, teate küll, seda, mida vahel nimetatakse inimesekeskseks, seda, kus loodetakse, et suppi hoolega ühest äärest teise segades muutub supp tervikuna paksemaks. Ehk poliitikat, mida meil soovivad keskerakond ja sotsiaaldemokraadid.
Nii on näiteks Ungari maksukoormus suurem kui Eestis ja isegi suurem kui Saksamaal või Hollandis ning juba üsna lähedal Soome tasemele. Kuni viimase ajani kehtis Ungaris ka astmeline tulumaks ülemise määraga 36 protsenti. Ettevõtete kasumit maksustati ja lisaks kasumimaksule pidid firmad maksma eraldi solidaarsusmaksu. Riik sekkus hoolega, ehitas ja stimuleeris, võttis laenu, investeeris, ajas aktiivset majanduspoliitikat. Võrreldes Eestiga on mindud kokkuvõttes põhimõtteliselt teistsugust teed. Kui hästi kogu ümberjagamise poliitika õnnestunud on, on muidugi eraldi küsimus. Riigivõlg on Eesti omast ju mitu korda suurem, ometi elab Ungaris kolmandiku võrra rohkem (räägime suhtarvudest) inimesi vaesusriskis kui meil…
Olgu sellega, kuidas on. Igatahes piirid Euroopas on nii eestlaste kui ka ungarlaste jaoks lahti ning kõrgemad palgad kutsuvad. Mure on seega sama ja mida siis ikkagi teha. Huvitaval kombel pakutakse Ungaris ja Eestis probleemile risti vastu käivaid lahendusi. Indrek Neivelt näiteks soovitab Eestile seda poliitikat, mida Ungaris siiani tehtud («Jagame väljarände pidurdamiseks maksukoorma ümber», EPL 26.02). Ungarlased ise üritavad allakäigu peatamiseks Eestit teha: on reforminud ennast, kaotanud astmelise tulumaksu, ühtlustanud ettevõtete maksukoormust.
Kui Ida-Euroopas laiemalt ringi vaadata, siis on olukord ju igal pool üsna samasugune. Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis, Sloveenias ja nii edasi kardetakse sama asja: et massid lahkuvad. Mis siis, et poliitikat on tehtud ju igasugust, parempoolsemat ja vasakpoolsemat, on makse tõstetud ja makse alandatud, ehitatud sotsiaalmaju või mitte, ümber jagatud või mitte. Emigreerumine on aga ikka ühesugune.
Siin ongi ilmselt loo moraal. Kogemused näitavad, et pole vahet, kas võimul on parem- või vasakpoolsed; kui piirid on lahti ja kõrval asuvad palju rikkamad riigid, siis üks osa inimestest läheb niikuinii ära. Midagi pole teha. On ainult kaks lahendust. Üks on piirid jõuga kinni panna. Teine on naabritest kiirem majanduskasv. Viimane võtab aga aega ja kui meil ikka Ungari stiilis ümberjagamise peale minnakse, võtab see veelgi rohkem aega.