Väärikas raamat väärikaks tähtpäevaks

Küllo Arjakas
, ajaloolane, Tallinna Linnaarhiivi juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamat «Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur» Tea Kirjastus, 2013.
Raamat «Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur» Tea Kirjastus, 2013. Foto: Toomas Huik

Eesti Vabariigi  95. aastapäevaks ilmus otsest kirjavara vähe. Õigupoolest saabki rääkida vaid kahest raamatust: entsüklopeedilisest teatmeteosest «Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur» (TEA Kirjastus) ning kogumikust «Eesti ajaloolised kõned» (Skymarket). Lisaks pühendati omariikluse juubelile paar muu sisuga raamatut.

Pikemalt põhjendamata on selge, et entsüklopeediline eriväljaanne ja kõnede kogumik kuuluvad teiste raamatutega võrreldes täiesti erinevatesse raskuskategooriatesse. Omariikluse 95. aastapäevaks ilmunud TEA Kirjastuse teatmeteos «Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur» jääb juubeliraamatute esiritta ehk isegi märgilise tähendusega.

Ühelt poolt on see «TEA entsüklopeedia» eriväljaanne, mis põhineb kahe aasta eest ilmunud «TEA entsüklopeedia» 6. köite materjalidel, mida on aga oluliselt täiendatud. Näiteks on see teatmeteos esimene, milles on kirjas kõikide Eesti valitsuste koosseis, sh kajastuvad ka äsja, 2012. aasta detsembris aset leidnud sotsiaal- ja justiitsministrite vahetused jpm.

Teisalt on tegemist ülevaatega, mis on oma pealkirjast «Eesti Vabariik» märksa ulatuslikum. Alapealkiri «Maa. Rahvas. Kultuur» näitab juba ise, et teos hõlmab hoopis laiemaid valdkondi. Oluliseks tuleb pidada ka raamatu ilmumise ajastust, milles seonduvad omariikluse 95. aastapäev ning lähenev 27. märts, päev, millal ületatakse esimese iseseisvusaja (1918–1940) pikkus päevades.

«Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur» ongi n-ö vaheseisu sisutihe kokkuvõte: milline on aegade jooksul olnud ning milline on praegu meie riigikord, haldusjaotus, rahvastik, ajalugu, majandus, kultuur, haridus, sport ja loodus. Kõiki neid teemasid ühes hulga alavaldkondadega illustreerib üle 700 foto, geograafilise ja ajaloolise kaardi, statistilise tabeli, skeemi jms lisamaterjali, seega on ülevaatlik visuaalsus teoses üsna tähtis. Kujunduselt on raamat tähtsündmusele kohaselt pidulik, kuid jääb oma sisult teatmeteose ülesehituse ja materjali käsitluse raamidesse.

Eriväljaande idee autorid on TEA Kirjastuse toimetajad Eneken Helme ja Alvar Loog, viimane võttis enda kanda ka vastutava toimetaja-projektijuhi ülesanded. Ühtekokku oli teatmeteose valmimisse hõlmatud üle 70 inimese, sh konsultandid, retsensendid ja erakogude omanikud, kes loovutasid oma fotosid jm.

«TEA entsüklopeedia» eriväljaannet «Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur» on trükitud 6000 eksemplari, neist enam kui 4000 eksemplari läks ettetellijatele, sh mõningad isegi Ameerika Ühendriikidesse, Rootsi, Kanadasse ja Austraaliasse. Hetkel on koostamisjärgus ka e-raamat, mis valmib lähinädalatel. Kavas on veel e-raamatu osaline helindamine (kuulata saaks hümni, riigimeeste kõnesid, katkendeid intervjuudest jpm), mis peaks valmis saama aasta lõpukuudel. See oleks teatmeteoste vallas juba täiesti uus sõna.

Teatmeteose esitlemisel Eesti Ajaloomuuseumis tehti ka ilus žest – UNICEFi esindaja vahendusel peaks üks raamat jõudma Eesti kõige väiksemasse kooli. Lootusega, et ehk aitab see seal eestlust hoida.

Vaadates minevikku, võib küsida, mis ilmus varasemate Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamiseks? Omariikluse aastapäevadeks ilmunud raamatuid eriti palju ei olegi.  10. aastapäevaks ilmus vaid tagasihoidlik 32-leheküljeline brošüür «Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust». 1930. aastate lõpu Eesti paraadlik pilt avanes albumites «Eesti. 20 aastat iseseisvust» ja «20 aastat ehitamist Eestis. 1918–1938», mis ilmusid 1939. aastal.

Omariikluse 25. aastapäevaks kavandatud koguteosed, mis pidid rääkima Jüri Vilmsist ja Jaan Poskast, ei näinudki sõja tõttu trükivalgust. Omariikluse 50 aasta juubeliks ilmus 1968. aastal Lundis Evald Uustalu koostatud «Eesti Vabariik 1918–1940. Ajalooline ülevaade sõnas ja pildis». Eesti NSVs valitses selles osas arusaadavalt ligi pool sajandit täielik vaikus.

Ka viimasel kahel aastakümnel üsna suurejooneliselt tähistatud Eesti Vabariigi olulisemate tähtpäevade puhul ilmus temaatilisi raamatuid napilt. Ainsaks erandiks jääb 2008. aasta, kui nägid trükivalgust «Eesti Vabariik 90. Sündmused ja arengud» ning Rahvusarhiivis koostatud kaalukas dokumentide kogumik «Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid. Eesti riikluse alusdokumendid 1917–1920».  

Seega on entsüklopeedilise teatmeteose «Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur» näol kahtlemata tegemist ühe mahukaima teatmeteosega, mis siiani Eesti riikluse kohta ilmunud. See koondab ühtede kaante vahele kogu eesti rahva iseolemise, sh ka paguluses. Tegemist on faktirohke, kaunilt kujundatud isamaalise väärtteosega, mis ilmumise hetkest on auga teeninud koha meie riigist lugu pidava eestlase raamaturiiulil.

Raamat

«Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur»

TEA Kirjastus, 2013,  253 lk

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles