MÕRU MÕTISKLUS VABARIIGI AASTAPÄEVAL
Nädala luuletus
/nginx/o/2020/04/05/13042147t1hd407.jpg)
25. veebruar 2013, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astus musta värvi isik Vabaduse
platsil trolli.
Mõned sõitjad teda eemalt
jõllitasid nagu kolli.
Keegi kollast karva isik kolis Eesti väikelinna.
«Välismaal on rohkem ruumi,»
teadis naaber, «käigu sinna.»
Ühes eestikeelses koolis hüüti garderoobis: «Mama!»
Okupandid siin ei karju,
puhkes selle peale draama.
Mina, luuletaja, ütlen:
hümni laulda napib isu,
kui me riigis mõni tunneb end kui
teiste jalus risu.
Eile poes mind keegi sõimas
eesti keeles... idioodiks.
Kust peaks täna, pidupäeval,
leidma jaksu rõõmsaks noodiks?
Need read pani Wimberg, kodanikunimega Jaak Urmet, kirja eelmise aasta 30. detsembril Tallinnas Nõmmel.