Kalle Laanet: PPA ühendamisel ei suudetud suurimat riski maandada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Laanet.
Kalle Laanet. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Endine politseiprefekt ja siseminister Kalle Laanet kirjutab, et ametnike väljavoolamine politsei- ja piirivalveametist on organisatsioonide ühendamisel tehtud vea tulemus. Ta pakub välja kolm sammu, kuidas seda parandada.

Oma 2008. aasta mais kirjutatud arvamusloos «Mammutorganisatsioon - kas turvalisus kasvab või hoopiski kahaneb?» väitsin järgmist:  «Seega ei ole ühinemiskava suurim väljakutse mitte materiaalset laadi, vaid sõltub eelkõige  süsteemis töötavatest inimestest. Ametite ühendamisel on reaalne, et näiteks hulk piirivalve ohvitsere eelistavad politseiteenistusele teenistust kaitsejõududes. Täna, mil Eestis piirivalvureid niigi napib,  ei tohi seda riski tähelepanuta jätta.

Meenutuseks - juba 2004. aastal otsustas toonane valitsus viia piirivalve kaitsejõudude koosseisust välja 2007. aastaks. Uue piirivalveteenistuse seadusega muudeti piirivalve tsiviilstruktuuri põhimõtetel tegutsevaks organisatsiooniks. Piirivalves töötab palju neid ohvitsere, kes alustades tööd piirivalves, valis endale sealjuures ka kaitseväelase karjääri. Politseiteenistus on põhimõtetelt erinev ja nõuab tegijatelt teistsugust suhtumist. Oluline on, et organisatsioonide ühendamise käigus ei kaota loodav struktuur vereringe kõige tähtsamat osa - tänaseid häid töötajaid.»

Iga organisatsiooni edukuse võti on eelkõige tema personal. Nii on ka politsei-ja piirivalveameti edu aluseks motiveeritud, hästi koolitatud ja piisava kogemusega personal. Juba 2008. aastal juhtisin avalikkuse ja siseturvalisuse juhtide tähelepanu organisatsioonide ühendamise suurimale riskile - heade spetsialistide võimalikule kaotamisele. Kahjuks ei ole suudetud põhilist riski maandada ja täna on Eesti suurim avalik struktuur situatsioonis, mil organisatsiooni olulisim väärtus - inimesed, lahkuvad töölt.

Mida teha?

Esiteks tuleb vaadata organisatsiooni sisse, et optimeerida juhtimisahel. Ühendorganisatsiooni käivitamisel suunati väga palju ressurssi organisatsiooni ladvikusse ning põhitööd tegevatele inimestele ei jagunud lisaraha ja ei olnud võimalust suurendada nn tänaval töötavate politseinike arvu. Tuleb vähendada juhtkonda, vabanev lisaraha aga suunata organisatsiooni alumistele astmetele.

Teiseks tuleb juhtidel keerata nägu organisatsiooni liikmete suunas ja suhelda nendega igapäevaselt ja mõistetavas keeles. Mailitsi käskude/keeldude edastamine ei ole lahendus,  töötajad peavad mõistma otsuste tagamaid, sest pimesi ei alustata arusaamatute otsuste täitmist. Mundriinimest ei motiveeri pelgalt rahaga, ääretult tähtis on eesmärk, mille nimel töötatakse ja meeskonnavaim. Meeskonnavaimu saab luua eelkõige selle organisatsiooni juhtkond läbi isikliku eeskuju.

Kolmandaks peavad poliitikud väga selgelt otsustama, kas siseturvalisus ja meie rahva kestmine on riigi prioriteet või mitte. Sõnades on ka tänasel päeval kõik korras, kuid napib tegusid.

Juhul, kui need kolm punkti saavad täidetud, siis kasvab organisatsioonis töötavate inimeste motiveeritus ja nad on võimelised pakkuma just sellist turvalisuse teenust, mida ootab neilt ühiskond. Kui organisatsiooni maine on kõrge, siis soovivad sinna tulla ka uued liikmed, rääkimata sellest, et organisatsioonis töötavad inimesed ei soovi lahkuda.

Nii lihtne see asi ongi - paberil, kuid päriselus nõuab see eelkõige õigeid otsuseid ning järjekindlat tööd ja vaeva.

Soovin uuele peadirektorile tarkust organisatsiooni juhtimisel, et politsei-ja piirivalveametist saaks lähiaastatel taas ühiskonna poolt kõrgelt hinnatud organisatsioon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles