Tuleb väitlus: kas sõjakogemus kohustab eestlasi uuspagulasi aitama?

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liibüast üle mere Lampedusa saarele jõudnud paadipõgenikud.
Liibüast üle mere Lampedusa saarele jõudnud paadipõgenikud. Foto: SCANPIX

Sel kolmapäeval väitleb väliseesti taustaga Tallinna Tehnikaülikooli professor Katrin Nyman-Metcalf Postimehe arvamusportaalis teemal, kas väliseestlaste kogemus kohustab Eestit põgenikusõbralikkusele. Talle oponeerib Eesti Väitlusseltsi võistkond.

Väitlus keskendub sellele, kas asjaolu, et eestlaste Teise maailmasõja ja eelkõige punaarmee eest läände põgenemine ja sealt meile toona ulatatud abikäsi peaks aitama meil mõista tänapäeval siia sattuvate pagulaste muresid ning kohustama meid ka nende suhtes heatahtlikkust üles näitama.

Väitlus algab kolmapäeval kell 10 mõlema poole avasõnade avaldamisega, seejärel saab jaataja ehk väitlusseltsi võistkond võimaluse kiireks vaherepliigiks. Kell 12.30 algab juba väitluse teine osa ehk online-intervjuu laadne iga paari minuti tagant uuenev ristküsitlus, mis peaks olema debati kõige põnevam etapp. Osapooled saavad seal küsida teineteiselt reaalajas küsimusi, samuti on koht lugejate saadetud küsimustele. Oma seisukohad võtab kumbki osapool kokku väitluse kolmandas osas ehk lõppsõnas.

Küsimusi ristküsitluseks võib esitada juba selle loo kommentaariumisse. NB! Küsimusi saab esitada küll anonüümselt, kuid kommentaariumisse on oodatud üksnes korrektselt vormistatud küsimused väitluse osapooltele.

Seekordne väitlus on teine osa pagulasteemaliste debattide sarjast, mida korraldatakse koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega. Projekti toetavad siseministeerium, Euroopa Pagulasfond ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR). Debatti modereerib Herman Kelomees Eesti Väitlusseltsist.

Olgu täpsustatud ka, et pagulane on isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Näiteks majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu.

Keskmiselt kord kuus Eesti Väitlusseltsi ja Postimehe arvamusportaali korraldatavate online-väitluste eesmärk on muuta arutelu erinevatel ühiskonnas aktuaalsetel teemadel sisulisemaks ning argumenteeritumaks.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles