Lauri Luik: hasardist ja nõukogust

Möödunud nädalal tuldi välja mõttega lõpetada Hasartmängumaksu Nõukogu (hasardi nõukogu) tegevus ning juba käib leheveergudel hasartne arutelu, kuidas edasi. Räägitakse sellest, et spordivaldkonna olümpiaprojektid soovitakse suunata Eesti Olümpiakomitee (EOK) alla, mitteolümpiaalad ja kultuurivahendid Kultuurkapitali (KulKa) ning ülejäänud rahad jääksid riigieelarvesse. Mis eesmärgil on aga hasardi nõukogu tegelikult loodud?

Idee on selles, et kasutada hasartmängumaksust laekuvaid vahendeid seaduses fikseeritud mahus hariduse, kultuuri, spordi ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Seda teadlikult, et mitte jagada raha laiali läbi riigieealrve, kus näiteks väikestel kultuuriseltsidel vaevalt et lootust oleks. Riigieelarve pole ka see koht.

Olen nõus, et finantseerimissüsteem peab olema võimalikult lihtne, läbipaistev ning arusaadav, kuid ma ei poolda praeguse paindliku süsteemi lõhkumist ilma töötavat alternatiivplaani omamata.

Finantseerimisallikate konsolideerimine jätaks pisemad taotlejad ukse taha ning kuna hasardi nõukogu on täna ainus igakuiseid projektitoetusi jagav organ, siis kindlasti halveneks ka taotlemise dünaamilisus. See on olnud aga meie nõukogu üks suuremaid plusse, mida taotlejad kiidavad. Täna on näiteks Koluvere Küla Seltsil võimalik KulKa eitava vastuse korral koheselt pöörduda hasardi nõukogu poole ning juba järgmisel kuul saada teada meie otsusest, kuid väljakäidud kava järgi talitades kaoks see võimalus.

Riigikontroll on auditeerinud kultuuri, spordi jm valdkondade rahastamist. Ühe tähelepanekuna on välja toodud toetusallikate paljusus, mis võib kaasa tuua dubleerimist ja segadust ning sinna olevatki koer maetud. Dubleerimise osas olgu öeldud, et näiteks hasardi nõukogule esitatavatel projektidel on juures märge, kui suur on omafinantseering ning millistest täiendavatest allikatest toetusi saadakse. Seega on dubleerimise oht maandatud.

Lühidalt sellest, kuidas hasartmängumaksu nõukogu toimib. Nõukogusse kuuluvad kõigi parlamendierakondade esindajad ning kultuuri-, haridus- ja sotsiaalministeeriumi kantslerid. See tagab otsuste pädevuse ning ka nö poliitilise kontrolli. Nõukogu jagab toetusi iga kuu ning kord aastas finantseerib suuremahulisemaid aastaprojekte.

Kuna igakuiselt esitatakse sadu haridus-, kultuuri-, sprodi- ja sotsiaalvaldkonna projekte, toimub nende põhjalik läbitöötamine ja analüüs ministeeriumites, kes omavad valdkonna kohta kogu taustainfot. Nõukogule valmistatakse ette projektide lühikokkuvõtted koos kommentaaridega. Nõukogu vaatab esitatud projektid läbi, kuulab ära ministeeriumite nägemuse, teeb arutelu tulemusena vajalikud muudatused ning langetab konsensuslikud otsused. Nõukogu liikmed töö eest tasu ei saa.

Muutused paremuse poole on alati tervitatavad. Oluline on aga silmas pidada, et projektitoetuste taotlemine ei läheks keerulisemaks ega bürokraatlikumaks ning otsustamisprotsess oleks võimalikult laiapinnaline ja läbipaistev ning et ka väiksematel taotlejatel oleks edaspidigi võimalus. Mis aga peamine, säilima peab algne idee- edendada hasartmängumaksust laekuvate vahenditega haridust, kultuuri, sporti ja sotsiaalvaldkonda.