Õlletootja A. Le Coq juht Tarmo Noop kirjutab, et kui tahame muutuda vähem alkoholilembeliseks maaks, tuleks ennekõike mõelda abinõude peale, mis aitavad kange alkoholi osatähtsust vähendada, ja kindlasti pole selleks lahja alkoholi hinna märkimisväärne tõstmine aktsiise võrdsustades.
Alkohol on teadupärast sama vana kui inimkond. Kõigepealt olid õlu ja vein, aastatuhanded hiljem tekkis juurde ka kangem kraam. Ja tõsi ta on, et alkoholi valem on kõikides jookides samasugune ning tõepoolest, miks siis mitte maksustada seda võrdselt?
Tegelikult pole Euroopa Liidus ühtegi riiki, kus lahja alkohol oleks maksustatud võrdselt kange alkoholiga. Nimelt on lahjat alkoholi (õlu ja vein) ühe kraadi kohta kümneid kordi kallim toota kui kanget alkoholi ja kui neid maksustada võrdselt, muutub lahja alkohol kangega võrreldes nii palju kallimaks, et inimesed ei osta seda enam.
Kui räägime võrdsustamisest, peaks vaatama, milline on tegelik olukord praegu. Eesti enim müüdud viina (Laua Viin) hind poes praegu on ca 5 eurot, enim müüdud õllede (A. Le Coq Premium, Saku Originaal) hind 89 eurosenti. Ehk üks kraad viina ühes liitris maksab tarbijale 25 senti ja üks kraad õlut ühes liitris 38 senti.
Veelgi suurem on see vahe long drink’ide ja siidrite puhul võrreldes viinaga ja loomulikult viina kasuks. See tähendab seda, et kuna lahjade jookide omahind on kallim, on juba praegu olukord, kus ostja saab pudelist viinast alkoholi palju odavamalt kui pudelist õllest.
Mis siis juhtuks pärast lahja alkoholi 2,6-kordset aktsiisitõusu? Kõigepaelt tõuseks õlle ja lahjade alkohoolsete jookide hind märkimisväärselt, 44–64 protsenti, sõltuvalt joogi kangusest. Praegu müüb tootja 0,5-liitrise õlle, mis sisaldab viis protsenti alkoholi, kaupmeestele 55 eurosendi eest.
Uue aktsiisi korral oleks väljamüügihind 79 senti. Lisame kaubandusliku juurdehindluse (35 protsenti) ja käibemaksu (20 protsenti) ning saame hinnatõusuks 44 protsenti. Ajaleht Postimees korraldas 24.01.2013 küsitluse, kuidas mõjutab kange ja lahja alkoholi aktsiisi võrdsustamine nende tarbimisharjumusi. Vastajaid oli 3190 ning 63 protsenti vastanutest ütles, et nad hakkavad lahjade jookide asemel tarvitama kangeid.
Selle mõju oleks õlleturule drastiline. Praegu ligi 20 protsenti kogu Eestis müüdavast õllest (ja saadavast aktsiisist) tuleb turistide kaasaostudest. Hinnatõusuga see kaob, väheneb ka turistide arv Eestisse. Tekiks soodne pinnas piirikaubandusele Eesti ja Läti vahel, sest aktsiiside vahe oleks viiekordne!!! See omakorda tähendab, et hinnanguliselt ligi 20 protsenti eestlaste õlleostudest hakatakse tegema Lätist või piiril, kuhu tekivad kohe spetsiaalsed kauplused (ja Eestil jääb seepeale saamata aktsiis).
Tekib küsimus, kellele see on kasulik. Kas Eesti riigile? Vastus on ei, riik ei võida õlle aktsiisi tõstmisega raha, pigem kaotab. Veel suuremaks kaotajaks on rahva tervis, kui oluliselt kasvab kange alkoholi tarbimine. Ainsad võitjad on kange alkoholi tootjad.
Asjal on veel teisigi tahke. Viimase Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raporti järgi on Eesti tõusnud Euroopa Liidus esimesele kohale kange alkoholi osakaaluga kogu alkoholitarbimisest. Eestis juuakse 10,2 liitrit absoluutalkoholi ühe elaniku kohta ja me oleme selle näitajaga Euroopa Liidus üpris tipus. Mida suurem on aga kange alkoholi osakaal, seda rohkem juuakse absoluutalkoholi (100-protsendilist alkoholi) inimese kohta ja seda suurem on selle maa terviserisk.
Meile meeldib ennast võrrelda Soomega; Soomes on kange alkoholi osatähtsus kogu tarbimisest 28 protsenti ja Eestis 56 protsenti (vt joonis).
Lihtne arvutus näitab, et kui Eestis oleks samasugune alkoholitarbimise struktuur kui Soomes, väheneks eestlaste alkoholitarbimine ühe elaniku kohta kohe 10,2 liitrilt 7,6 liitrile ning viimane näitaja hakkab lähenema sellele ideaalile, mille poole meie terviseedendajad püüdlevad!
Seega, kui tahame muutuda tervemaks ja vähem alkoholilembeliseks maaks, tuleks ennekõike mõelda abinõude peale, mis aitavad kange alkoholi osatähtsust vähendada, ja kindlasti pole selleks lahja alkoholi hinna oluline tõstmine aktsiise võrdsustades.
Näiteks Soomes on kehtestatud täielik reklaamikeeld kangele alkoholile, viimast saab osta ainult spetsiaalsetest poodidest ning vanusepiir, millest alates seda müüakse, on Eestiga võrreldes kaks aastat kõrgem. Põhjamaades on lahja alkohol küll saadaval kõikides poodides, kuid kanget alkoholi müüvate kaupluste arv 100 000 elaniku kohta on 40 korda väiksem kui Eestis!
Jah, meil kindlasti on palju küsimusi, millega ühiselt tegeleda, ja vastutustundlikumalt saab alkoholitootja alati tegutseda (ja peab tegutsema), kuid nii nagu kitsel ei sobi hakata kärneriks, nii ei sobi viinatootjal näha kõikide Eesti alkoholi probleemide põhjusi õlletootjates. Ega ka vastupidi.