Juhtkiri: Estonian Airi ja minister Partsi seotud lennukaar

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Mis saab Estonian Airist ja eelkõige Eesti lennuühendustest? Nii pilootide streik kui ka ebakindlus, kas Euroopa Komisjon annab riigiabi loa, on veelgi halvendanud ettevõtte seisu. Praegune ametlik kurss on suunatud Estonian Airi tegevuse ümberkorraldamisele riigi rahasüsti(de) toel. Tänase leheloo uudisväärtus on aga pigem selles, millised on kaalumisel olevad valikuvariandid.

Kindlasti ei kasvata jutud võimalikust pankrotist kellegi indu lennupileteid broneerida – usalduse kadu tähendab, et ettevõtte kassasse laekub vähem raha ning asi kisub isetäituva ennustuse poole. Küsimus, kas võimaliku pankroti korral broneeritud lennupiletid asendatakse või makstakse kiirkorras kinni, võib seega vabalt olla suur osa vastusest küsimusele, kas Estonian Air jätkab või läheb pankrotti. Ilmselgelt ei oska valitsus praegu anda sellist vastust, mis ühemõtteliselt veenaks lennupiletite ostjaid selles, et nemad ei kaota. Sellel ebakindlusel on rahas mõõdetav hind. Mida kiiremini selged vastused tulevad, seda parem.

Isegi kui Estonian Airi pankrot oleks riigile majanduslikult parim lahendus ja uue Eesti lennuühendusi tagava ettevõtte loomine koos välispartneriga osutuks võimalikuks, oleks sellel sündmusel märgilise tähtsusega poliitiline mõõde. Tõenäoliselt astuks majandusminister ise ametist tagasi, et leevendada oma kabinetikaaslaste saatust. Valitsus, mida on juba pikalt ja tuliselt süüdistatud ülbuses ja jäikuses – pole vahet, kas põhjendatult või mitte –, lihtsalt ei elaks seda üle, kui pankrotile ei järgneks ühemõttelist poliitilist žesti. Nii võibki öelda, et Juhan Partsi poliitikusaatus on praegu väga otseselt seotud Estonian Airi lennukaarega.

Iga variandi juures on sisuliselt olulisim küsimus Eesti lennuühenduste olemasolu, ja seda mitte pelgalt üldsõnaliselt. Kui räägitakse sellest, millist ja kui suurt kasu loovad lennuühendused kogu majandusele, on selge, et kasu ei teki mitte lendamise faktist, vaid inimeste, nende ideede ja raha liikumisest. Kui Eestisse lendamine osutub väga ebamugavaks, siis inimesed lihtsalt ei tule siia ning ettevõtted eelistavad kontorite rajamisel teisi piirkondi. Seega on iga variandi puhul olulised ka detailid.

Laiemas plaanis on aga küsimus selles, miks on praegu raskustes paljud Euroopa lennukompaniid? Kas poliitiline lahendus on turu edasises liberaliseerimises või hoopis riikide toetuses oma lennuühendustele? Kas lahendus, mis sobiks väga suurtele keskustele, oleks samavõrra hea ka Tallinnale? Ka neile küsimustele pole vähemalt praegu vastust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles