Kalle Palling: tuumajaam on parim elektriallikas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni energiavolinik Andris Piebalgs arutles hiljuti intervjuus Postimehele tuumaenergia tootmise üle Eestis («Andris Piebalgs kahtleb Eesti tuumajaamas», PM 13.04). Juhiksin tähelepanu mõningatele asjaoludele, mis volinikul kahjuks mainimata jäid.
Tuumaelektrijaama rajamiseks on väga kaalukad argumendid. Energiatootmine pole vaid mugavusvalik. Olulised märksõnad on nii varustuskindlus, energia hind kui ka töökohtade loomine ja maksutulu.
Küsimus on selles, kuhu investeeritakse, kuhu luuakse töökohad, kuhu laekuvad maksud ja kuhu läheb tulu. Sooviks, et tuumajaama arendamiseks investeeritakse Eestisse ja sellega seoses ka meie majanduse elavdamisse. Oleks ju väga halb, kui need tuhanded ehitajad ja tuumajaama töötajad poleks Eestist, vaid hoopis Soomest, Lätist või Venemaalt, kuna kõik eespool nimetatud tegelevad oma tuumajaama rajamisega.
Oluline on, et ligi neli miljardit krooni ehituse maksutulu ja tuumajaama iga-aastase töötamise 500 miljonit krooni maksutulu laekuks Eestisse. Samuti oleks Eesti kaubandusbilansile mõistlik, kui viie miljardi krooni mahus elektri importimise asemel oleksime võimelised eksportima elektrit mõne miljardi krooni väärtuses.
Kuna pea 75 protsenti tuumaelektrijaama rajamisest moodustavad otsesed ehituskulud, siis on meil Soome ees juba suur eelis. Viimaste uuringute põhjal selgub, et endiselt on ehitushinnad Soomes märkimisväärselt kõrgemad kui Eestis. Vahe on pea kahekordne. Järelikult pole mingit põhjust eeldada, et tuumaenergia lõpphind oleks Eestis kallim kui Soomes.
Jäätmed ei ole kindlasti mõjuv majanduslike kaalutluste põhjus, tegemist võib olla pigem inimeste emotsionaalse tõrkega seoses piisava selgitustöö ja informatsiooni puudumisega. Energiavolinik Piebalgsi jutust jäi läbi kumama, justkui moodustaks jäätmete ladestamine või ümbertöötamine suure kulu. Jäätmete ladestamise kulu moodustab vaid 1 protsendi kogu elektritootmise kulust tuumaelektrijaamas. Teiseks on hetkeni, mil jäätmeid saab lõplikult ladestada, väga pikk aeg. Praegu räägime tuumajaama käivitamisest aastal 2020. Alates sellest päevast läheb veel pea 50 aastat, mil saab hakata esimesi jäätmeid lõplikult ladestama, mis tähendab väga pikka ajajärku ja suure tõenäosusega ka teaduslikku arengut selles osas.
Eesti Energia ei saa sellist projekti alustada üksi. Seda enam on põhjust rääkida oma jaama ehitamisest. Kuna nii mahuka energiatootmise projekti arendamisse peab olema kaasatud varasema kogemusega ja rahvusvahelise aatomienergia agentuuri tunnustatud energiatootja, keda saab üles lugeda kahe käe sõrmedel, tähendab see olulist väliskapitali sissevoolu Eestisse. Kui me räägime orienteerivalt 30–35 miljardi krooni suurusest investeeringust, siis ligi kolmandik peaks tulema väljast. See on aga väga suur raha.
Kokkuvõtteks sõltub Eesti tuumajaama rajamise atraktiivsus investeeringu tegemise lihtsusest. Selleks et saaks alustada tuumajaama arendamisega, on vaja vastavat seadust. Seoses Paldiskis asuva õppereaktoriga on meil arendamise alustamiseks üle poole seadustikust juba olemas. Veel pean oluliseks vastava eksperdikomisjoni moodustamist, kuhu oleks lisaks ministeeriumidele kaasatud ka Eesti oma teadlased ja ka välispartnerid.
Tähtis on tagada tuumaelektrijaamas kvalifitseeritud tööjõud. Selleks on Tallinna Tehnikaülikooli ja MTÜ Eesti Tuumajaama koostöös väljatöötamisel magistriõppe programm, millega alustatakse aastal 2011.
Selleks et nii mahuka projektiga alustada, on vaja luua toimiv elektriturg. Estlink 1 oli esimene samm selles suunas. Valitsus ja Eesti Energia on hakanud ka Estlink 2 rajamiseks kiirelt tegutsema. See on väga tervitatav.
Meile on esmajoones oluline energiajulgeoleku tagamine, ja seda võimalikult odava hinnaga. Sealjuures ei tohi unustada ka keskkonnasäästlikkust. Mitmed meie lähinaabrid lisaks Soomele räägivad oma jaama rajamisest. Võitjaks osutub see, kes otsuse lisaks rääkimisele ka ära teeb.