Mullu vastu võetud Eesti tööelu puudutavatest seadustest on pea võimatu midagi positiivset välja tuua, leiab ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga Postimehe arvamusportaalis.
Harri Taliga: riigikogu näitas mullu seadusi luues ebapädevust ja üleolekut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis 2012. aastal Eesti õigusloome osas rõõmustas ja vastupidi, kurvastas?
Rõõmustavat on paraku raske esile tuua – vähemalt nende asjade osas, mis mullu seaduseks said. Töölepingu seaduse parandamiseks esitas EAKL juba 2011. aasta kevadel mahuka ettepanekute paketi – seaduse enda muutmise ettevalmistamiseks algatas sot siaalministeerium mullu mitmed uuringud: seda võiks nimetada positiivseks, samas oleks pidanud olema elementaarne, et probleemide põhjalik analüüs oleks valminud enne seaduseelnõu väljatöötamist.
Kurvastas eelkõige see, et tööelu puudutavate seaduseelnõude puhul jätkas valitsus talle omast formaalset kaasamist nö linnukese pärast, mitte selleks, et seadused paremad saaksid ja probleemid lahendatud.
Millised eelnõud/seadused tooksite mullusest välja huvigruppide hea kaasamise poolest?
Nagu juba öeldud, töötajaid puudutavate eelnõude puhul (avaliku teenistuse seadus, muudatused töötuskindlustuses ja kollektiivlepingu seaduses) oli kaasamine formaalne ja toimus reeglina pärast seda, kui eelnõud olid valmis – ja seetõttu ei võtnud valitsus huvirühmade ettepanekuid ja seisukohti sisuliselt arvesse. ATSi eelnõu puhul tunnistas justiitsminister Michal seda ka avalikult, väljendades Postimehes järgmist mõttekäiku: «Kui eelnõu valmis on, kuulame kindlasti ka ametiühingu seisukohad ära, aga ega me ei pea nendega arvestama.»
Milline ministeerium või eelnõu jäid Teile silma eelnõu mõjude väga tugeva analüüsi osas ja miks?
Tööelu puudutavate eelnõude osas midagi sellist kahjuks esile tuua ei saa.
Millise õigusakti puhul jäi Teie hinnangul enim vajaka heast õigusloomest?
2008. aastal kolmepoolselt kokkulepitud töötuskindlustushüvitiste (pidid jõustuma 2013. aasta algul) tühistamine koalitsioonisaadikute Pomerantsi ja Jentsi «algatusena», samuti tundmatuks jääda soovinud autori koostatud kollektiivlepingu seaduse muudatus, mille riigikogu õiguskomisjon menetlusse võttis – mõlemad kui tüüpiline näide ebapädevusest ja üleolevast suhtumisest – ainsaks põhjenduseks «meil on mandaat ja see on meie tahe».
Millise mulluse õigusakti nimetaksite aasta parimaks ja millise halvimaks seaduseks?
Parimat ei oska nimetada, halvima tiitli annaksin avaliku teenistuse seadusele, mis jätab lahenduseta rea tegelikke probleeme ja valmistab peavalu ka ministeeriumitele, kes seda rakendama peavad.
Eesti Teenusmajanduse Koja eestvedamisel on käimas konkurss, mille käigus selgitatakse jaanuari keskpaigaks välja 2012. aasta parim ja halvim õigusakt. Konkursil võib osaleda igaüks ja esitada võib kõiki 2012. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadusi ning valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrusi. Ettepanekud tuleks esitada 7. jaanuariks 2013 aadressil info@teenusmajandus.ee.